"Lasid mul 15 aastat üksi tütart kasvatada ja nüüd mängid talle ideaalset isa!?"
Saime lapse 90ndate teises pooles. Mina olin siis väga noor, aga Jaan oli juba 30aastane. Tal oli ühes ehitusfirmas projektijuht ja pidas meid üleval. Kujutasingi ette, et jään alguses koduseks, tegelen lapsega ja olen mehele ideaalseks naiseks. Tegelikult läks kõik teisiti.
Mees kolis Soome
Kui Katharina sündis, siis oli Jaan alguses küll rohkem kodus, aga siis tüdines ära. Ta oli pidevalt tööreisidel või niisama eemal. Tuli öösel kell üks ja lahkus hommikul seitsme ajal. Tundsin end siis nii üksi. Peagi olingi päris üksi, sest mees lahkus. Ta ei vaevunud seletamagi, ütles lühidalt, et meie suhe enam ei toimi, aga ta hakkab meid igakuiselt rahaliselt toetama. Jaan kolis vahepeal Soome ja meie suhtlemine piirdus sellega, et nägin iga kuu 15. kuupäeval, et talt tuli pangaülekanne. Katharina kasvas teadmisega, et issit tal ei ole. See oli teema, millest me ei rääkinud. Tema klassis oli mitmeid, keda samuti kasvatas vaid ema ja sellest ei tehtud suurt numbrit.
Mäletan, et pärast lahkuminekut olin esiti šokis ja kartsin, et ei saa üksi hakkama. Katharina kasvatamise kõrvalt aga läksin ikkagi ülikooli kaugõppes personalijuhtimist õppima. Peagi leidsin ka töö ja praegu olen ühe suure ettevõtte personalijuht. Tööalaselt on kõik hästi. Eks mul ole ka suhteid olnud, aga ei kedagi kindlat. Ju on siis nii määratud või pole lihtsalt õiget kohanud.
Kuidas lapsel läheb?
Minu ja Katharina elu läks väga rahulikult ja oleks ka nii edasi läinud, aga äkki ilmus Jaan välja. Lihtsalt helistas ja ütles, et ta kolis jälle Tallinnasse ja arendab siin ühte ettevõtet. Ta uuris, kuidas lapsel läheb. Seda oli nii imelik kuulata, sest teda ei olnud 15 aastat huvitanud, mis tütar teeb.
Ta palus võimalust Katharinaga kohtuda. See oli nii ootamatu soov, et palusin mõtlemisaega. Seaduslikult on ta lapse isa, kuidas ma oleks saanud keelata.
Läksime kõik koos välja sööma. See oli väga piinlik istumine. Põhimõtteliselt oli tütre jaoks tegu täiesti võõra mehega. Aga Jaan oskab olla seltskondlik ja võluv, seetõttu ta mulle üldse meeldima hakkaski. Peagi ajasid tema lõõpimised Katharina naerma, siis rääkisid juba lemmikfilmidest.
Nad hakkasid iga nädal kohtuma. Jaan viis ta kinno, kartidega sõitma ja kontsertidele. Peagi olid nad nagu parimad sõbrad. Isegi Katharina sõbrannad leidsid, et tegu on maailma lahedaima isaga.
See kõik läks paari kuuga. Vahepealset 15. aastat, mil last üksi kasvatasin, seda poleks justkui olnud. Täpselt selline olukord, kus ise ehitad ise maja valmis ja siis keegi teine kolib sisse.
Tütrega välismaal
Mina olen kurb, aga mis ma teha saan? Ma ei taha tütart kurvastada, näen, et ta on isaga õnnelik. Ma olen Jaanilt üritanud küsida, et miks ta siis aastaid ei hoolinud, aga see pole õnnestunud. Ta on väga osav teemasid vältima.
Kõige tipuks olen ma praegu üldse üksi. Jaan ja Katharina sõitsid nädalaks Itaaliasse puhkama. Jaan ütles, et tütar on ju väikese välisreisi ära teeninud. Ma ei imestaks, kui ta ühel hetkel pakuks välja, et äkki võiks tütar üldse tema juurde kolida. See on õudusunenägu, mis loodetavasti täide ei lähe.
