Kui laps viiakse sõtta

On reede. Töönädal on paljude jaoks lõppenud ja inimesed seavad end mõnusasti nädalavahetust nautima. Kell 17.07 heliseb lasteabitelefon 116111. Mis te arvate, kes helistab? Äkki mõni murelik laps? Koolinädalast kurnatud õpetaja? Või hoopis toimekas lastekaitsetöötaja? Ei, helistajaks on tulivihane lapsevanem, kelle kannatus on viidud viimseni piirini ja kes ei tea enam, mida teha. Vahet pole, kas ema või isa või koguni kummagi elukaaslane või lähisugulane. Kõne põhjuseks on lapse üleandmine teisele vanemale, kellega enam koos ei elata. Ja SÕDA algab.

Selles sõjas on lubatud kõik võtted, ka kõige alatumad. Kaks vanemat, kes kunagi teineteist armastasid, ei suuda haiget saamist kuidagi teisiti väljendada kui läbi solvangute ja mustamise. Kui sõda, siis sõda! Sellesse sõtta on jõudumööda kaasatud pereliikmed ja sugulased, lastekaitsetöötajad ja politsei, prokurörid ja kohtunikud, psühholoogid ja psühhiaatrid.

Kui sõjatandril parasjagu oma osavust näidatakse, üksteist poriga loobitakse ning üha uusi manipulatsioone välja mõeldakse, läheb asjaosalistel sootuks meelest, kelle turvalisuse nimel lahing algas. On hea, kui laps on tagalasse telkima jäetud. Ent tavaliselt on laps frondil turmtule all ja tema raudrüü on ammu auklik. Kellelgi pole mahti seletada lapsele arusaadavas keeles, miks tema kaks kõige kallimat inimest, keda ta tingimusteta armastab, ühtäkki justkui aru kaotavad ja üksteist hävitama asuvad. Ja kahjuks ole sa kui tahes osav, tark või rikas — selles sõjas võitjaid ei ole. See sõda on kaotatud sellest hetkest alates, kui see välja kuulutati! Sõja purustusi ja kahjusid võib kokku arvata terve eluaeg ning veel pärast sedagi. See kahju kulgeb läbi põlvkondade, sest lapsepõlves selgeks õpitud suhtemustrid võivad kanduda põlvest põlve.

Saada laps eemale!

Mida siis teeb see lasteabitelefoni konsultant reedel kell 17.07, kui telefon heliseb? Ta kuulab ära inimese mure ning püüab mõista. Mõista seda vihast vanemat ja viha all oma elu elavat kurbust, üksindust, hirmu, armukadedust või leina — tundeid, mis tegelikult ei ole seotud lapsega, vaid inimese endaga.

Konsultant lubab hinnanguid andmata emotsioonidel valla pääseda. Helistaja võib karjuda, sõimata, röökida või nutta. Ainus, mida konsultant palub, on saata laps toast välja või minna ise lapse kuuldekaugusest ära. Konsultandi jaoks on tähtis, et säiliks nii lapse kui ka vanema turvalisus. Äärmuslikel puhkudel pöördub konsultant häirekeskusesse, et saata olukorda hindama politsei või meedikud. Tavaliselt rahuneb helistaja kõneldes ise ja saab asuda olukorda ratsionaalselt lahendama.

Konsultant on võõras inimene, kellel pole perega mingit emotsionaalset sidet. Ometi pole need kõned tema jaoks emotsionaalselt kerged. Kujutlege korraks seda last, kes viibib selles olukorras peaaegu iga nädalavahetus või kuidas iganes vanemate vaheline kohtumiste kord ette näeb. See laps pannakse fakti ette, et ta peab armastama embakumba vanemat. Aga ta ei tohi armastada mõlemat, sest see kurvastaks või pahandaks teist. Kujutate te seda ette? Tundub see lihtne? Aga aus?


Mida teha, kui suhted kisuvad keeruliseks?

- Tee endale pai ja liblikakallistus, sest sina oled enda jaoks kõige tähtsam ja kallim inimene.

­- Räägi sõbra või sõbrannaga, kes on hea ja hinnanguvaba kuulaja ega tiku nõu andma.

- Kui sul on emotsioonidega raske toime tulla, otsi abi psühholoogilt või terapeudilt.

- Loe eneseabikirjandust ja mediteeri ning kaalu kursuseid, mis õpetavad sind enda eest hoolitsema.

- Ära unusta tegeleda endale meeldivate tegevuste ja hobidega.

Mis on lasteabi?

— Lasteabitelefon on ööpäevaringne ja üle-eestiline tasuta teenus, kus saab teada anda abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud teemadel.


— Lasteabi telefon 116111, e-post info@lasteabi.ee. Veebivestlus kodulehelt www.lasteabi.ee („Küsi abi” või „Alusta vestlust”).


— Lastekaitseseadus kohustab iga inimest teatama abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele või lasteabitelefonile 116111.