“Seksuaalsus seostub armastuse, läheduse ja turvalisusega,” märkis psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre. “Miks inimesed ei seksi? 1% inimesi on aseksuaalsed, nad ei vaja seksi ja osad neist elavad kellegagi koos ning tunnevad end seejuures hästi. Inimeste lähedusevajadus ja motivatsioon kooseluks on väga erinevad: materiaalne, soov saada järglasi, teiste surve. Inimestel on ka väga erinev emotsionaalne kirjaoskus. On erinevad arusaamad lähedusest, avatusest, erinevad oskused, millega end partnerile selgeks teha. Mees ja naine võivad aastaid seksida, ilma, et nad oleksid kohal ja teineteise jaoks olemas.“

Lemme Haldre sõnul mõjutab lapsepõlvest saadud kehakogemus oskust nautida. Seksuaalsust mõjutavad ka päritoluperest saadud kogemused omavahelise käitumise näol, lähedus, hoiakud, väärtused.

“Lääne kultuuris on seks soorituskeskne ehk orgasmikeskne, seks tähendab alati vahekorda,” rääkis Lemme Haldre. “Kuid seetõttu läheb kaduma see, mis peaks kahe inimese vahel suhtes olema. Samuti on müüt, et mehe ja naise vahekord tähendab alati samaaegset orgasmi. Sellest tulenevalt tekib sooritusärevus, “esineja ärevus”, keskendumine kuhugi mujale, kaasneb kohalolekutunde puudumine. Naised defineerivad end sageli emaduse kaudu lähtudes ühiskonna ootustest. Vahel on seks relv või näitelava. Ka abielus võib esineda prostitutsiooni, näiteks kui uus kleit maksab kolm seksikorda.”

Lemme Haldre kinnitusel esineb tihti valestimõistmist. „Eesti mehed teevad palju tööd, töötavad näiteks Soomes ja kohtuvad naisega harva. Mitme nädala järel koju sõites mõtlevad nad, et olen kõvasti tööd teinud, kui ma nüüd lõpuks koju jõuan, siis tahaks naisega kohe voodisse hüpata. Samas naine mõtleb nii, et ei ole meest kuu aega näinud — nii palju on rääkida ja vaja arutada. Ja tekivad arusaamatused — naine mõtleb, et mees on seksmaniakk, kes teda üldse ei armasta. Ja mees jällegi arvab, et naine on nii külm — tahab ainult rääkida!“

Täna toimuval isadepäeva konverentsil „Issi ja emme, miks te enam ei kallista?“ otsitakse vastuseid olulistele paarisuhtega seotud probleemidele. Sõna saavad: psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre, praost Marko Tiitus, heategevusaktivist Riina Solman, näitleja Katariina Ratasepp , psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild, vaimulik Meego Remmel, laste psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg.

PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuringust teeb kokkuvõtte psühholoogiadoktor Kenn Konstabel. Debatis „Miks me ikka veel abielus oleme?” arutlevad Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja abikaasa, graafik Anu Kalm; kunstnik ja Aasta Isa 2009 Heinz Valk ning abikaasa, kunstiajaloolane Marika Valk.

SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevust 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega — täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada, mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtes, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.