Lugeja küsib nõu: mida teha? Mees õõnestab mu autoriteeti lapse silmis, lubab talle kõike ja kiidab lollustele takka

Naisteka lugejatelt palub nõu ja abi naine, kellel käib mehega kodus hea issi - paha emme võitlus. Kui ema püüab last korrale kutsuda, nullib isa kõik ta püüdlused. Mida teha?

Olen nii väsinud, nii tüdinud. 4 a-ne laps lärtsub näkku, vaidleb lõputult ja näitab keelt, kui midagi teha palun. Meie pere laps on nagu koer. Kui peremehel võib olla sada koera, siis koeral on vaid üks peremees. Meie lapse peremees on issi, ainus, keda ta kuulab ja aktsepteerib.

Issi on lapsele A ja O, ja seda juba sünnist saati. Laps on isa ümber sõrme mässinud, teab, kuidas manipuleerida, et oma tahtmist saada, ja muidugi saab ka. Kõik, mida laps tahab, seda saab. Ükskõik, mis laps teeb, kõik on õige. Igale jonnituurile ja pirtsutamisele antakse järgi.

Kui laps söögi ajal lolli mängib ja ei söö, siis antakse kommi ja küpsist. Kui laps lõuna ajal ei maga, siis lubatakse üleval olla, vaatamata sellele, et laps õhtul väga pahur ja vingus on. Kui lapsel tekib mingi tahtmine jälle, siis härra põrutab kohe poe poole. Kui ma üritan midagi õpetada või palun midagi teha, siis härra tuleb ja nullib kõik mu pingutused. Laps on harjunud issiga oma tahtmisi saada ja emmet ei kuulata.

Ükskõik mis sigaduse laps kokku jälle keerab, siis härra leiab ikka sada ja üks põhjust, mida laps tegelikult ikka kõik õigesti teeb. Ütlesin härrale, et laps võib sulle ka pähe s…, sina ikka kiidad takka. Laps ongi harjunud, et mind kuulama ei pea, sest issi lubab kõike ja allub igale provokatsioonile.

Mulle tundub iga päevaga järjest rohkem, et ma teen absoluutselt kõik valesti. Olen viimasel ajal väga tihti juba härrale öelnud, et ma siis lähen minema ja sa kasvata last ise, nagunii ma teen ju kõik kogu aeg valesti.

Tean, et ma kõlan nagu mingi kibestunud vanamutt, aga ma olen juba viimase piirini aetud.