Lugejad: Kus olid perearsti ja sotsiaaltöötaja silmad?
Kuidas on võimalik, et selline situatsioon sai kesta aastaid, imestavad lugejad artikli Otse põrgust: Vanemad piinasid väikelapsi eriti jõhkralt kommentaarides. Miks naabrid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad, perearst ja politsei ometi midagi ette ei võtnud?
võru kass arutleb — Julm lugemine, aga veel julmem on see, et nende vanematega ei tohi midagi ette võtta. Isegi kui lapsed ära võetakse vanematelt ja on ju teada, et need vanemad ei sobi lapsi kasvatama, siis sundsteriliseerida ei tohi (inimõigused ja ehk kasvab tulevikus ümber jne.) Sisuliselt võib see naine (ja mees ka) koheselt uuesti lapse teha ja toetusi saama hakata. Kusjuures ei sots. töötajal ega ka politseil pole õigust nendele koju siseneda, kui vanemad ei luba (eraisiku/ja vara puutumatus). Kui need lapsed viiakse turvakodusse ja lastekodusse, siis vanematel ei kaasne selle eest ka kohustust maksta- maksavad kõik endaga hakkamasaavad inimesed kaudsete maksudega. Kui vanemlikke õigusi kohtuga ära ei võeta, siis võivad vanemad oma lapsi tagasi taotleda ja ka lastekodus külastada.
Meil on liiga kaugele mindud selle isiku puutumatuse ja eraelu puutumatusega. On teatud % inimesi, kes suudavad elada ja käituda ainult järelvalve ja suunamise pideva kontrolli all.
1991 aastal vähemalt oli veel nii, et kui laps sündis, siis hiljemalt 3 päeval külastasid kodu lastearst ja õde. Täideti küsimustik lapse elukeskkkonnast ja tehti emale-isale nõustamist, kuidas lapsega hakkama saada (mähkida, tissitada, käituda gaasivaludega jne) kuu jooksul tegi õde veel vähemalt kaks külas käiku ja hiljem oli pidev suhtlus lastearsti ja vanemaga korralisel kontrollil polikliinikus. Iga laps oli arvel ja tema areng teada. Siis tekkis perearstindus ja koduviisite ja lastearste ei eksisteerinud. Oli vanema enda asi, kas külastas arsti, kas hoolitses lapse eest jne.
Isegi kui politsei välja kutsuda, siis tal ei ole õigust siseneda ruumidesse kui ei lubata. selleks on vaja kohtu orderit või väga selget appikarjet (perevägivalla puhul keegi karjub appi, või tekitab kuidagi olukorra, et oleks tõestatav hädaolukord), vastasel korral politseinik on süüdi sissetungimises ja saab karistada. Umbmäärane kaebus naabritelt ei loe. Need on EV seadused. Kahjuks.
Ilusat kevadet ja kallistage oma lapsi ja lapselapsi ning märgake ümbritsevas maailmas neid, kellel ei lähe niihästi kui teil!
kehtib ka lastekaitseseadus - § 59. Abi vajavast lapsest teatamine
(1) Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile.
(2) Sotsiaaltalitusel on õigus ja kohustus tegutseda
kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest.Kui politsei kutsuti, peab ta vastutama tegevusetuse eest, samuti sotsiaaltöötaja: kui maksti toetust, siis peab teadma ka olukorrast, kui viitsis laua tagant õue minna ainult.
aru ma ei saa — Kas need neli last tekkisid sinna kõik korraga ja päevapealt? Kogu see jubedus pidi siis ju aastaid kestma. Tahan väga täpselt ja nimeliselt teada, kes olid need politseinikud ja sotsiaaltöötajad, kes ei reageerinud. Ja veel tahan teada, kas ja kuidas nii vanemaid kui ka eelnimetatuid karistatakse. Kas Eesti riigis üldse kunagi keegi millegi eest vastutab? Langegu needus seitsmenda põlveni kõigile, kes ei hoolinud, ei huvitunud, ei vastutanud, ei sekkunud, ei viitsinud, ei julgenud jne.
Minni - Elust maakohas — tehakse, tehakse lapsi raha pärast. Ainuke sissetulek. Kasvatab — ise kasvavad. Toidab-riietab — kirikud, sandiabi pakid jne. Saavad rahalist toetust siit-sealt. Lapsed on sissetulekuallikas. Mis neist lastest saab — ei midagi. Koolis nad hakkama ei saa, nende vaimsed võimed ei küündi tavakooli tasemele. Kuna hakkama ei saa, siis hakkavad korda rikkuma. Ei saa ka teised õppida. Kodust pole kaasa antud mingeid eetilisi tõekspidamisi, väärtusi. Nii nad lähevad kalmistuid rüüstama, käituda absoluutselt ei oska. Nad võitlevad enda eest, et saada tähelepanu. vanemad vorbivad neid aina juurde. Maakolkas on täiesti tavaline, et peres on 6-8 last, mõnikord rohkemgi. Just sellistes rahamasinate peredes. Ja varsti on Eesti vabariik üks suur loll. Sest toimib taastootmine. Nagu võimalik on, nii kohe hakkavad uusi samasuguseid tootma. Nõnda me saamegi koerlapsed ja muud taolised õnnetud. Ja miskit paremaks ei muutu.
arvan, et… — Ilmselt kellegi teatamise peale lõpuks ikka reageeriti, kuidas muidu üldse lugu avalikuks tuli? Naabrid teatasid korduvalt, nagu loos kirjas, ükskõiksed ametnikud ja politseinikud on süüdi. Vanematelt laste ära võtmisest on vähe. Kindlasti on seda juba ka tehtud. Kurb on see, et vanemad võtsid lastelt nende parima arenguaja (rääkimata rõõmsast ja muretust lapsepõlvest). Neist lastest ei saa enam kunagi normaalseid inimesi, jäävad ikka poolkoerteks. Võib-olla ehk väikseimat saab veel päästa. Neli väikelast? Kui nad just nelikud ei ole, siis on vanim juba vähemalt 5-6-aastane ja tema arengurong on juba lootusetult läinud. taldrikult sööma ehk õpib, aga korralikult rääkima, loogiliselt mõtlema, oma lapsi kasvatama — ei. Vanemaid tuleb kriminaalkorras karistada, kinnimajja paigutada oma lastelt (inimväärse) elu võtmise eest.
Ellulii - Minujaoks on selles loos üks väga suur küsimus ja samas ka süüdistus nii sünnituhaigla kui perearsti suunas. Naine pidi ju need lapsed haiglas sünitama, paberid peavad ju korras olema kui raha tahad saada. Kas ta oli siis ise pestud-kammitud kui sünnitama läks? Arst või õde peaks esimesel nädalal tegema külaskäigu sündinud lapse koju — kas arst või õde täitis oma tööülesandeid? Last peaks igakuiselt arstile näitamas käima — see peaks juba arsti silmis häirekella lööma kui last arstile ei näidata!!! Kus olid perearsti silmad ja kõrvad??? Vanemaid on igasuguseid, on emasid, kes peale sünnitust sattuvad sellisesse masendusse, et lihtsalt ei hoolitse lapse eest jne. abi saades on väga head emad elulõpuni. On väga palju põhjuseid, miks arst PEAB perega peale sünnitust suhtlema. Lugu tundub täiesti ebareaalne.
vali kord - Tundub,et selles loos on mõned liialdused, või on see üldse väljamõeldis, aga tõsivajalik fakt on see, et igasuguste puuetega, ala-arengu tunnustega perekonnad ja üksikisikud peaksid olema kindla ja pideva jälgimise all. Järelvalve ei peaks sõltuma mingi valla tädikese arvamisest või asjadest arusaamisest, vaid peaks olema seadusega reguleeritud kohustus, mille täitmist kontrollitakse ja täitmata jätmise eest võetakse vastutusele.
Natalja - Millegipärast on meil nii, et laps on küll perearstil nimekirjas, kuid kui sa ise arsti juurde ei pöördu, siis arst ei tunne mitte mingit huvi, kuidas laps kasvab, areneb. Võiks olla vähemalt kord aastas kohustuslik tervise kontroll lapsele, siis oleks äkki selliseid juhtumeid vähem
Kuna - Loost sai välja lugeda, et naabrid on esitanud kaebusi, siis teeksin ettepaneku, et kõik kaebused kantaks mingisse süsteemi — ilmselt see nii ongi — aga kui kaebusi on nt. juba kaks tükki ühe pere kohta, siis peaks teavitusmeil koheselt laekuma sots. töötaja ülemusele, misjärel oleks kohutuslik kodukülastus. Kui on juba kolm kaebust, siis peaks süsteem saatma selle maakonna spetsialistile. Leian, et sotsiaaltöötajaid ei kontrollita piisavalt. Ilmselt on nigel ka politsei ja sotsiaaltöötajate koostöö. Igal inimesel on kohutus teatada abivajavast lapsest võimudele, ka nt. perearstil jne.
Pealkirja lugedes mõtlesin, et selline asi sai juhtuda Ameerikas või Venemaal — aga Eestis, mis on nii väikene?
