„Elu kärgperes on keeruline nii lastele kui täiskasvanutele endile ning ühiskonnana on meie jaoks äärmiselt oluline teadvustada, et selliseid peresid tuleks emotsionaalselt toetada ning aidata neil toime tulla,“ märkis Kaia Kapsta-Forrester, kes on ka PREP-paarisuhtekoolitaja. „Samas tuleks julgustada inimesi hoidma ja parandama oma esimest kooselu või vähemalt olukorda sügavamalt analüüsima. Lahutus ei ole reeglina lahendus, vaid tihti uute probleemide algus või samade probleemide kordus. Konverentsil me otsime vastuseid, kuidas võtta täiskasvanulikku vastutust nii partnerina kui ka lapsevanemana nendes muutunud olukordades.“

Mitte ükski pere, aga eriti just kärgpere, pole kaitstud lähisuhtevägivalla eest. Naistearst dr Made Laanpere sellest konverentsil räägibki, pidades ettekande pealkirjaga “Miks armastus muutub vägivallaks?”

Laanpere räägib lähisuhtevägivallast, millest kõige suurema osa moodustab paarisuhtevägivald. Aastal 2015 statistika järgi olid lähisuhtevägivalla toimepanijaks 88% mehed (naised 11%) ja kannatajateks 82% naised. Sellest statistikast tuleb välja, et paarisuhtevägivald tabab väga ülekaalukalt naisi ja toimepanijateks on valdavalt mehed.

Suhe algab ju ikka armastusega, aga miks siis armastus muutub vägivallaks, küsib Laanpere. Vägivallatsejad on väga kõrge priviligeerituse tundega ja väga isekad inimesed. Vägivaldne suhe ongi tsükkel, mis algab väga hästi. Kui siis toimub vägivaldne sündmus, hakkab ohver hakkab tundma hirmu. Hirm ongi märk, et suhtes toimub vägivald, isegi kui see vägivald ei olnud füüsiline. Tsükli järgmises etapis vägivallatseja pisendab ja eitab seda. Kui naine jääb suhtesse, on tsüklis järgmine etapp mesinädalate õhkkond. Kuid see jääb korduma — kui tekib jälle mingi probleem, tuleb uus vägivaldne akt.

Lähisuhtevägivallal on mitmeid eripärasid — see toimub turvalises kohas, se on pikaajaline, ohver on vägivallatsejast sõltuv ja lapsed on tihti tunnistajateks ja ohvriteks. Just viimase eripära tõttu jätkuvad vägivaldsed suhted tihti ka järgmiste põlvkondade pereelus. Põhjus on see, et lapsed ei saa kodust kaasa probleemide lahendamise oskusi ja seetõttu selline muster, mis oli nende peres, jätkub ka nende enda hilisemates suhetes.

“Miks me räägime sellisel teemal kärgperede teemalisel konverentsil?” küsib Laanpere oma ettekande lõpetuseks. Ja vastab ise: “Kahjuks on kärgperedes lähisuhtevägivalla avaldumiseks rohkem võimalusi ja seda tähelepanelikum tuleb kõikide vägivallamärkide suhtes olla.”