Mehe lapsesoov tõmbas meie voodielule kriipsu peale!

Me pole seksinud juba kuid. Mees tahab last, kohe väga tahab ning on nõus selle nimel tegema mida iganes. Mina ei taha antud hetkel lapsest kuuldagi!

Mees on minust 10 aastat vanem. Eks ta arusaadav ole, et tal lapsesaamisega natuke kiirem kui mul ning ta on juba pool aastat käinud peale kui uni - saame lapse, teeme tita, tahan beebit, hakkame kohe tegema! Enne ei teinud ta lastest juttugi, kui tema parim sõber isaks sai. Ju see on nüüd moeasi ka tal natuke, aga ta ei anna endale aru, et mina ei ole lapse saamiseks veel valmis! Lapsed peavad tulema siis, kui suhe on tugev ning mõlemad on selleks valmis, mitte peale surutult, kui ühel tuli korraga isu peale.

Kui mees hakkas oma titejutuga pihta, kadus minul igasugune seksisoov. Ma ei suuda temaga isegi ühe teki all olla ning võpatan, kui ta mu kaissu võtab. Suudan mõelda ainult sellele, kuidas mu kõht paisuma hakkab ning istun 9 kuu pärast tittedega kodus. Näen hirmuunenägusid rõõmsatest naeratavatest beebidest, nutvatest beebidest, mähkmevahetusest, lutipudelitest ja minu enda unustusse vajunud välimusest. Ma ei taha seda!

Mehest on natuke kahju, sest ma näen, et ta piinleb ning vajab seksi. Aga mina ei suuda! Kardan paaniliselt, et võin rasestuda, kuigi võtan väga korralikult beebipille ning olen mehelt viimastel kordadel kondoomi kasutamist nõudnud. Tema titeisu pärast ei julge ma teda lähedalegi lasta.

Kas sellisest olukorrast on võimalik välja tulla või tuleb suhtele kriips peale tõmmata? Lahku minna ju ei tahaks, armastan teda ja tahaksin kindlasti temaga lapsi, aga mitte praegu, kunagi tulevikus.

Lugejad, andke nõu!