Mehe pere käib närvidele: nad ületavad piire, solvavad mind ja nunnutavad meest nagu imikut!
Keegi ei räägi meile enne pulmi, et koos armsamaga saame veel hulga inimesi, kes hakkavad tulevikus olulisel määral meie elu mõjutama. Mees on ju osa oma perekonnast ja ta ei tulnud „tühjalt kohalt”. Teisalt valisime ju ise mehe, kellega tahame oma elu siduda.
Peaks meeles pidama, et strateegia ja suhted võivad muutuda. Loomulikult on väljakujunenud suhteid mehe vanematega keeruline muuta. Ent proovida tasub siiski.
Alguses, kui abiellutakse, tahetakse oma vanematest eemale hoida. Kui aga sünnib esimene laps, siis võib ju värske vanaema abi vägagi ära kuluda.
Minia siseneb abielludes uude ammu väljakujunenud struktuuri. Ja tahaks ju väga, et kõik sujuks.
Tasub ka meeles pidada, et piire ehitatakse eelkõige sõnade ja oma arvamuse kaudu. Oma arvamust on aga raske kaitsta. See nõuab palju jõudu. Sind ei mõisteta alati. On perekondi, kus välditakse otseseid kõnelusi ning seetõttu on konfliktid ja solvumised kerged tulema.
Sa tahad säilitada iseseisvust. Või, vastupidi, oled harjunud lähedastega suhtlema. Ning suheldes mehe sugulastega jääb vajaka soojusest. Ent pole olemas „õiget” või „valet” distantsi. Seega tuleb austada mitte üksnes enda, vaid ka teiste vajadusi.
Paraku ei suuda me alati leppida mehe perekonna käitumisstiiliga. Sihiks peaks aga olema tervete ja produktiivsete suhete loomine. See on täiskasvanu jaoks keeruline ülesanne. Ühelt poolt peab õppima austama võõra perekonna süsteemi koos selle reeglite ja väärtushinnangutega. Teisalt tuleb hoolitseda oma isikliku õnneliku pere eest.
Nad ületavad alatasa piire
Kõige sagedamini kurdetakse selle üle, et sugulased ületavad nii territoriaalseid kui ka emotsionaalseid piire. Selliseks käitumiseks võib olla palju põhjusi. Näiteks poeg abiellus, ema aga ei lase temast lahti ja tahab tema eest hoolitseda kui väikese lapse eest. Või konkureerib ema oma miniaga, demonstreerides tollele, et tema teab paremini kui minia, keda peetakse eimillekski. Aga võib-olla tahab ämm tõepoolest aidata noort peret ning talle näib selline abi täiesti normaalne. Tedagi aidati omal ajal ja ta oli selle eest väga tänulik.
Mida teha? Algusest peale tuleb oma pere territoorium paika panna. Sugulasi võib sellele territooriumile vaid külla kutsuda. Iga nende initsiatiiv, mis pole sinu ega mehega kooskõlastatud on piiride rikkumine. Oma pere territooriumi kaitsmine on sinu mehe ülesanne. Tema mitte ainult ei too sind oma perekonda, vaid ehitab üles ka uued suhted oma sugulastega. Sealhulgas keelates igasugused vastumeelsed sissetungid. Samas ei tohi neid suhteid ära rikkuda.
Nad solvavad mu meest
Kole kuulda, kui ämm laidab mehe särki või soengut. Ent selliste kommentaaride taga ei ole mingit solvavat allteksti. Lihtsalt selles peres on sellised suhted juba ajalooliselt välja kujunenud. Jälgi parem, kuidas mees nendele märkustele reageerib.
Mida teha? Kui sugulased solvavad sinu nähes sinu meest, võib sul ju halb tunne olla. See on normaalne, et tahad teda toetada ja kaitsta. Ometi hoia end tagasi. Need vastastikused suhted on sinu mehe ja tema vanemate vahelised, ning need ei puutu sinusse. Ka sellise kontakti leidmine oma sugulastega on sinu mehe ülesanne. Sinu ülesanne on aga usaldada meest, sest ta on täiskasvanud inimene ning suudab teda rahuldavaid suhteid ise oma perekonnaga luua. Isegi kui need tunduvad sulle valedena.
Nad solvavad mind
Sulle näib, et sinu sugulased või kes iganes „tögavad” sind otsekui naljatoonis. Sinu meelest pole aga see üldse naljakas, vaid just valus ja solvav. Mingil põhjusel tahavad sinu vestluskaaslased sulle „kohta kätte näidata”.
Mida teha? Parem oleks selline käitumine lõpetada, isegi põhjusi otsimata. Kui vastad samuti naljaga, annad oma õnnistuse solvajale, et ta saaks sinu üle ka edaspidi naerda. Tuleb kiiresti orienteeruda ning lõpetada naljatlev toon, näidates teisele, et „minuga nii ei käituta”.
Nad ei armasta mind
Sinu mehe perekond ei võta sind demonstratiivselt omaks. Seal näib koht olevat mehel, lapsel ja isegi kassil. Mitte aga sinul.
Tegelikult on sinu sugulastel õigus pidada distantsi, kui see neile sobib. Sinu ilmumisega nende poja ellu, nende ellu, tuli minia, kes peab samuti perekonnas oma koha saama. Olukorda, kui mehe perekond keeldub seda kohta mingitel põhjustel andmast, on raske taluda. See tekitab kurbust, üksindust ja isegi häbi.
Mida teha? Abi tuleb paluda mehelt, sest just tema ülesanne on oma naine perekonda tuua. Minia ei pea ise sinna teed raiuma. Tuleb rääkida mehega, rääkida oma soovidest ja vajadustest. Võimalik, et just tänu mehe sekkumisele eraldatakse sulle see koht. Samas tuleb sul meeles pidada, et perekond on suhteliselt liikuv süsteem ning suhted võivad pidevalt muutuda.
Nende armastus on liiga tugev
„Mehe ema topib meile alati kaasa kõike võimalikku — keediseid, õunu, voodipesu, küpsetisi … Ämm kostitab meid alati toiduga, mida mina ei taha süüa, sest see on liiga rasvane, liiga terav … Ning ta solvub, kui keeldun söömast”.
Mida teha? Kingitustest keeldumist peetakse ebaviisakaks. Meid on õpetatud kaude keelduma või lausa välja kannatama. Ent rahulolematus ja ütlemata jätmine teevad suhtlemise keeruliseks. Seetõttu on parem end kokku võtta ja öelda nii, nagu asjad on. Oluline on ka meeles pidada, et kardetud reaktsioonid keeldumisele on meie endi fantaasia ning on täiesti võimalik, et neid reaktsioone ei tulegi. Halvimal juhul on ämm rahulolematu, sina aga elad ju selle üle.
Nad armastavad lapselast, ent mitte nii nagu peab
Me alles planeerime lapse saamist, ent vaatame juba kahtlustavalt oma ämma. Tuleb ju aeg, kui ta hakkab meie lapsega suhtlema ikka enam ja enam. Ja juba hakkab peale: „Poisid ei nuta! Võta üks lusikatäis isa eest! Sina oled ju väike perenaine!” Ja ikka nii edasi.
On hirmutav mõelda, et me ei suuda iga hetk kontrollida vanavanemate suhtlemist lastelastega. Nad elavad ju veel vananenud ettekujutustega!
Mida teha? Kõigepealt tuleb kokku leppida mehega, mis on teie jaoks oluline, mida võib ja mida kohe kindlasti ei tohi teha. Soovitav, et nimekiri poleks tohutult pikk, vaid jõukohane teie sugulastele. Sinna tuleb kirja panna üksnes teile eriti olulised asjad. Nimekiri tuleb lähedastega läbi arutada. Ja kõige tähtsam on pidevalt endale meelde tuletada, et laps vajab erinevaid tingimusi ning need on talle kasulikud. Erinev toit, erinevad raamatud, lõhnad ning erinevad kodused reeglid. Ema peab vanavanemaid usaldama, teades, et nad suudavad lapsega toime tulla. Lapselaps on söödetud, temaga mängitakse, talle loetakse ning peamine — teda armastatakse. Mõtle vaid, millise suurepärase mehe nad sinu jaoks kasvatasid!
Muide, on ka vastupidine probleem: noored vanemad ootavad abi vanavanematelt, nood aga eriti ei pinguta ning nõustuvad vastu tahtmist last hoidma. Tagajärjeks on solvumine.
Mehe vanemad, nagu ka sinu omad, pole kohustatud kogu aeg käepärast olema. See on tore, kui meie täiskasvanud sugulastel on omad isiklikud tegemised ja huvid. Selleks aga, et olla kahekesi mehega võib ju vahel võtta ka lapsehoidja.
Allikas: Domašni Otšag
