Mere äärde!
Reisile soojade lõunamaa merede äärde on targem asuda siis, kui laps on vähemalt 3-4-aastane. Selles vanuses talub ta juba kliimamuutust kergemini. Kui pole veel otsustatud, kuhu sõita, siis võiks mõelda Hispaania ja Türgi kuurortidele ning Prantsusmaa lõunarannikule. Seal on mõõdukalt palav ning ka õhk pole nii väga niiske.
Esimesed päevad
Jõudnud mere äärde, peab laps kõigepealt puhkama ning harjuma uue kliimaga — ning ka uue olukorraga, sest reisi ajal on muutunud nii tema päevarežiim kui ka söömine. Selleks kulub lapsel 6-8 päeva. Seetõttu võiks lõunasse lennata vähemalt 3-4 nädalaks.
Et adaptsiooniperiood mööduks kergemini, ei tasu last sööta ainult uute toitude ja puuviljadega, muidu on seedehäired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus) kerged tulema. Enne väljumist tuleb väikesele pähe panna müts ning määrida teda lastele mõeldud päevituskreemiga (SPF mitte alla 20).
Ka veepudel peab alati käepärast olema: kuumaga peab laps palju jooma. Rannas püüdke suurem osa ajast varjus püsida, päikese käes võib viibida hommikul (9.00-11.00) või õhtul (16.30-18.00).
Kohanemisperioodi lõppedes ongi käes aeg puhkusest õiget mõnu tunda ning saada kasu mereäärse kliima eripärast. Meri arendab mudilasi ning karastab neid. Mere ääres mängivad lapsed meelsasti liivaga, tähelepanuta ei jää ka kivid ning merekarbid. Need mängud treenivad laste tillukeste sõrmede lihaste motoorikat. Paljajalu liival käimine masseerib bioloogiliselt aktiivseid punkte talla all, mis omakorda parandab siseelundite tööd ning tugevdab immuunsust.
Mis aga puutub karastamisse, siis siin on abiks sellised harilikud lõbud nagu suplus, ülevalamised, käterätiga hõõrumine, jalutuskäigud rannas ning uni värskes õhus. Kõige mõnusam on muidugi suplemine merevees. See parandab verevarustust ning närvi- ja endokriinsüsteemi tööd, tugevdab immuunsüsteemi; võimlemine ja ujumine merevees tugevdab luu- ja lihassüsteemi ning on äärmiselt kasulik lastele, kes on põdenud rahhiiti. Meres lahustunud soolad ja mikroelemendid mõjuvad laste nahale hästi.
Esimene suplus
Et tutvus merega sujuks meeldivalt, tuleb varuda kannatust ning tegutseda sammhaaval. Lastel pole veel kehatemperatuuri regulatsiooni mehhanism täielikult välja kujunenud, seetõttu kuumenevad nad kiiresti üle ning ka alajahtuvad ruttu.
Alustuseks võiks lapsega vette minna 2-3 minutiks, seejärel pikendada seda aega tasapisi 8-12 minutini. Veetemperatuur ei tohiks olla alla 21-25 kraadi. Vees võiks olla hommikul 10.00 ja 11.00 vahel ning õhtupoolikul 16.30–18.00, siis on vesi ja õhk soojad, päikene pole aga nii aktiivne.
Et lapsele tutvus merega meele järgi oleks, tuleks kinni pidada mõningatest reeglitest.
Enne vetteminekut tuleks istuda 10-15 minutit varjus, et lapse nahk veidi jahtuks. Vees tuleks esialgu ta käed ning jalad märjaks teha, seejärel kõht ja selg ning alles pärast seda võib ta üleni vette kasta. Kui lapse nahk muutub supluse ajal sinakaks või ilmub “kananahk”, siis tuleb veest välja tulla. Kuivatage nahk pehme käterätikuga ning pange talle selga kerge särgike.
Last ei tohi hetkekski ilma järelevalveta üksinda vette jätta, isegi mitte siis, kui vesi on talle põlvini. Kui laps sulistab vees, teie aga puhkate kaldal, siis tuleks tal kasutada täispuhutavat vesti ning käekaitseid.
Pärast suplust kuivatage laps ning istuge varjus 10-15 minutit. Kui laps ei taha vette minna, pole teda tarvis sundida.
Ohutusmeetmed
· Isegi pilves ilmaga või varju all võib laps end põletada, sest liiv ja vesi peegeldavad päikesekiiri (muide, nahapunetus ei ilmu kohe, vaid alles mõne tunni pärast). Enne väljumist tuleb lapsele särgike selga panna, müts pähe ning kreemitada ta lastele mõeldud päevituskreemiga.
· Jälgida, et väikesel oleks rannas mängimise ajal püksid jalas, et infektsiooni vältida.
· Kui liiva on silma sattunud, siis ärge laske tal silmi hõõruda, vaid loputage tavalise keedetud veega. Suud puhastage keedetud vette kastetud marli või rätikuga (nelja-aastane oskab juba ise suud loputada ning hiljem vee välja sülitada), kõrvu puhastage vette kastetud vati või marliga.
· Naasnud rannast, peske last duši all, puhastades hoolega kõik nahavoldid.
Tõsi või mitte?
Kas on tõsi, et meri erutab lapsi? Ei. Kui laps on juba kohanemisperioodist õnnelikult üle saanud ja tal on hea tuju — ja kui vanemad peavad eespool mainitud reeglitest kinni –, siis suplemine hoopis rahustab teda, eriti kui ta on üleliia energiline. Ja vastupidi, suplus toniseerib last, kes on mõtlik ning aeglasevõitu.
Lapsed ei peaks pärast sööki suplema. See on tõsi. Kui laps on vaid kerge eine võtnud, siis võib ta julgelt vette minna, aga pärast korralikku lõunasööki tuleks suplusega oodata 1-1,5 tundi.
