Minu ja nii mõnegi teise silma riivas, et laps oli ka õhtul seltskonnas. Kui teised poolpaljalt, saunarätik ümber, ringi kõndisid ja õlut rüüpasid, kõndis sealsamas ka pisike laps. Korduvalt läks ta laualt haarama mõnda pudelit. Eks lapsele tundubki iga asi huvitav. Ta ju näeb ka, et kõiki täiskasvanuid taoline pudelike meelitab. Hea veel, et kogemata ei juhtunud see, et kellegi klaasist mahla pähe viinakokteili oleks joonud. Muidugi jõid ka lapse vanemad. Jäin mõtlema, et huvitav, kas ja mis lapsele taolistest istumistest meelde jääb. Ütlesin ühele sõbrannale, et äkki peaks noortele lapsevanematele märkuse tegema, et nad lapse magama viiks. “Nad ise teavad ju, pole meie asi,” ütles sõbranna vastu. Mul sa lõpuks siiski kõrini, ei suutnud ise nii pidutseda, et tean, et väike laps sealsamas mänguasju otsib ja purjus emme sülle trügib. See oli vale otsus: purjus emme ja issi solvusid, et mis mina tulen neile rääkima, kuidas nad last peaks kasvatama. Veel järgmisel päevalgi olid vihased.


Last peole ei viiks


Neil oli ka võimas argumet: mul endal pole last, kuidas ma saaksin arvatagi, et midagi lapse kasvatamisest tean. Tõesti, mul ei ole veel ühtegi last, aga kunagi kindlasti tahaksin. Usun ka, et mina ei hakkaks last mööda pidusid vedama.

On silma torganud, et see on kuidagi nii tavaline. Toimub suurem jooming ja ikka on kellelgi laps kaasas. Purjus inimesed muutuvad ülisõbralikuks (enne faasi, mil nad kurjaks muutuvad) ja tahavad last kussununnutada. Purjus mehed tahaks pisipõnni hüpitada ja purjus naised last paitada kui lemmiklooma. Lihtsam oleks ju laps koju vanavanemate hoole alla anda. Kui seda võimalust pole ja ka mõni tuttav aidata ei saa, võiks pigem kodus istuda.


Koledad lapsepõlvemälestused


Mul endalgi on meeles mõned peod ajast, mil olin väga väike. Elasime kahetoalises korteris ja raske oli mitte kuulda, kui mõni šampusepudel avati või onu Peeter parajalt joogisena laulujupi üles võttis. Mäletan, et olin vist viieaastane kui purjus vanaisa maal jaanilaupäeva aegu nii komistas, et jalaluu murdis. Nägin seda pealt ja siiani on see pilt silme ees olemas. Ei ole ju hea asi, mida vanaisaga seostada.

Ma ei arva muidugi, et lapsi kuskile ei võiks kaasa võtta. Jaanilaupäevade ja perekondlike sünnipäevade puhul oleks see imelik. Aga alati saab lapsed ikkagi normaalsel ajal magama saata ja ka jälgida, et nad läbu keskmes poleks. Ja suvalisele joomapeole ei tasu lapsi kindlasti vedada. Kultuurne elamus see ei ole.