Miks lapsendamist nii ebanormaalseks peetakse?
Vanemad elavad Lõuna-Eestis ühes väikelinnas, kus kõik tunnevad kõiki. Mul oli seal tore üles kasvada ja tegelikult oli päris mõnus, et inimesed tuttavad olid. Nüüd elan ja õpin ise Tartus. Vanemad hakkasid mõtlema, et on parajalt küpses vanuses, aga tahaks ikkagi üht last veel. Isa on 48, ema 46. Pole ju hullu midagi, pidevalt meedias räägitakse ka inimeste teisest noorusest ja sünnitusea kasvamisest.
Kas võõras laps oleks variant?
Paraku selgus arsti juures, et vanematel endal ei õnnestu enam last saada. Ma ei teagi täpselt, kummas probleem oli, aga see polegi tähtis. Mäletan, et ema oli nädalaid lohutamatu ja pidevalt nuttis. Soovitasin juba ise siis vargsi, et nad võiks ju mõne juba sündinud lapse õnnelikuks teha ja ta lapsendada. Alguses ei tahtnud isa ega ema sellest kuuldagi, et see ju võõras laps.
Viimaks mõeldi siiski ümber. Bürokraatia peale kulus ligi pool aastat, aga viimaks saadi ihaldatud laps kätte. Nüüd on Lisette meie perre kuulunud juba kaks kuud. Ta on viieaastane blond tüdruk. Teame, et ta ema oli narkomaan Tallinnas. Lapsel endal tervisega probleeme pole, mingeid traumeerivaid kogemusi kuskil narkourkas ka mitte. Ema andis ta kohe pärast sünnitust ära.
Laps on väga elav ja rõõmus, tõeline päikesekiir. Kõik olekski okei, aga kohalike jaoks tundub see kuidagi imelik.
Kohalikud: tegu on sohilapsega
Ema rääkis, et vahel vaadatakse isegi tänaval viltu, kui ta lapsega kõnnib. Ta on kuulnud eri versioone. Räägitakse, et nad olid ise nii laisad, et ei suvatsenud last teha, otsustasid lapsendada. See on veel leebe versioon! On ka jutt, et mu isal oli kunagi armuke, kellega ta siis Lisette sai. Nüüd viskas armukesel lapse kasvatamisest üle ja tõi tütre meie kätte. Kuskil isegi räägiti, et äkki on Lisette hoopis minu laps. See tundub eriti loogiline, sest sain ise just 20, oleksin siis pidanud teismelisena kuidagi väga osavalt lapse saamist varjama ja samal ajal kohalikus koolis viite peale õppima. Kõik on muidugi suur jama ja eks lähemad tuttavad saavad ka aru, aga jutud ei kipu ikka vaibuma. Kui keegi kuskil räägib, siis edasi saab juttudest juba justkui fakt. Kõige igavamat versiooni lapsendamisest ei taha keegi uskuda.
Lapsendamine on ebanormaalne
Mu endine klassijuhtaja olla kuskil isegi rääkinud, et lapsendamine kui selline on nii ebanormaalne, et seda ei võtaks ju keegi ette. Eks kartis mu enda emagi esiti, et võõra lapse kasvatamine on väga raske. Eks ongi alguses, aga praeguseks on ta meie peres juba oma laps. Võiks juba mõni uus kohalik skandaal tulla, jäetaks vähemasti minu perekond rahule.
