Möödunud aastal adopteeriti Eestis 137 last

On mehi ja naisi, kel pole võimalik suurest tahtest hoolimata last saada — olgu siis põhjuseks viljatus või partneri puudumine. Üha enam julgetakse vaadata alternatiivi, lapsendamise suunas. Aastal 2010 adopteeriti Eesti Vabariigis 137 last, neist 28 väliskodaniku poolt. Sealhulgas elab ühe bioloogilise vanemaga koos 62 last, suurem osa lapsi pärineb asenduskodust ja vähemal määral tulid lapsed sünnitusmajast või varjupaigast.

Mullu adopteeritud lastest 62 elab koos ühe bioloogilise vanemaga, mis tähendab, et lapse adopteeris ema või isa uus elukaaslane.

Enamus lapsendatuid pärineb asenduskodust, millele osutatakse ka lastekodu nime all. Asenduskodus elavad lapsed, kelle vanemad ei ole võimelised nende eest hoolt kandma (on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud, teadmata kadunud, vanemlikest õigustest ilma jäänud, kannavad vanglakaristust vms). Asenduskodudest lapsendati eelmisel aastal 59 last.

45 adopteeritud last pärines bioloogilisest perest ja 15 perekonnas hooldamiselt. Perekonnas hooldamine tähendab, et last hooldatakse sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldusperesse suunatakse laps samadel põhjustel, mis asenduskodussegi.

Selleks, et last enda peresse hooldamisele võtta on võimalik pöörduda avaldusega elukohajägse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda.

Vähemal määral adopteeriti lapsi sünnitusmajast (5), varjupaigast (2) või mujalt (10). 

Keda võib lapsendada?

Lapsendada võib ainult alaealist (kuni 18aastast isikut) ja ainult lapse huvides. Lapsendada saab:

• orbu
• last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks,
• last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud,
• last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks.

Lapsendaja peab olema vähemalt 25aastane, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda üleval pidama.

Kuhu pöörduda, kui soovin lapsendada?

Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab lapsendajal kohtule vastavad dokumendid ette valmistada ja suunab koolitusele. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise (kui lapsendatav ja lapsendaja elavad eri riikides) korral pöörduda Sotsiaalministeeriumisse, hoolekande osakonda.

Allikas: Sotsiaalministeerium