Nabasong

Vanaemad hoiatavad tavaliselt noori emasid, et nad ei laseks oma vastsündinutel pikalt nutta, seletades, et sel moel “karjub laps endale songa”.

Nendel hoiatustel on tõsiselt võetav tõepõhi all. Teatavasti on rinnalastel pärast nabanööri läbilõikamist, isegi siis, kui naba paraneb, naha all mõnda aega veel tühi koht, nn nabarõngas. Normaalselt pole see suur ning naba, mis pole kõrgem kui pool sentimeetrit, sulgub korralikult mõne nädala jooksul pärast sündi.

Mõnel lapsel on aga nabarõngas normist suurem, ning siis tõuseb naba kõhupinnale juba sentimeetri jagu. Sel juhul sulgub naba ka tunduvalt hiljem — mõne kuu pärast.

Kui sellisel lapsel on kaasasündinud kõhu eesseina nõrkus, ühenduses kõhuõõne elundite erilise paiknemisega, siis kõhusisese rõhu tõusu puhul, mille põhjustab lapse nutt ja rahutu olek, võib tõepoolest areneda nabasong. Seejuures tõuseb naba veelgi, naha all on aga katsudes tunda teatavat õõnsust, midagi pehme õhupalli taolist. See ongi song.

Kui laps kaua karjub, siis võivad läbi nõrgenenud vastupanuga piirkonna väljuda songakoti elemendid. Vahel võib isegi läbi läbipaistva kesta näha kõhuõõne elundeid.

Nabasong võib ka iseenesest üle minna, ilma kirurgilise vahelesegamiseta. Meeles peab aga pidama, et kõhuseina ülepingutamisel võib toimuda pitsumine, seda eriti lapse kuue esimese elukuu jooksul. Seejuures osa soolest kõverdub ning takerdub nabarõngas, soolt toitvad veresooned aga surutakse kokku ning see valmistab lapsele ägedat valu.

Loomulikult nutab laps nüüd veelgi enam, lisaks võib ta oksendama hakata. Song aga sopistub samal ajal üha tugevamini väljapoole, muutudes tihkemaks ja valulikumaks. Nüüd võivad tekkida juba eluohtlikud tüsistused, seetõttu on antud juhul hädavajalik kirurgiline vahelesegamine.

Kahjuks pöörduvada kogenematud vanemad arsti pole hilja, kui juba on tekkinud tüsistused ning operatsiooni ei saa enam vältida. Seetõttu hoiatavadki arstid: kui lapsel valutab kõht, ta oksendab ning tal on tõusnud palavik, tuleb kohemaid kutsuda arst. Spetsialist teeb kindlaks, kas lapsel on song, kas seda saab konservatiivselt ravida või peab tegema operatsiooni. Varem arvati, et songa on võimalik välja ravida, kui nabaümbrus elastse sidemega tugevasti kinni siduda. Tänapäeval on arstid veendunud selle meetodi kasutuses. Enamgi veel — sidumine ja bandaažid mõjuvad halvasti lihaste arengule.

Kui song on väike, antakse emale nõu asetada laps mitu korda päevas tema kõhuseina tugevdamiseks kõhuli. Kasulik on ka aeg-ajalt teha kõhu kerget massaaži — ringjate liigutustega kellaosuti suunas. Tuleks kasutada igat hetke, kui last ümber riietatakse ning 1-2 minuti jooksul patsutada kergelt naba ümbrust — ka see aitab tugevdada kõhulihaseid.

Võib kasutada ka erilisi “laste” massaaži võtteid: kolme kokkupandud sõrmega venitada ettevaatlikult songa kohalt nahka, seejärel suruda see sissepoole. Korrata 15-20 korda. Harjutust tuleks teha 2-3 korda päevas.

Kui aga songal on suured mõõtmed, kui see ei ole paranenud lapse esimeseks sünnipäevaks, siis ilma kirurgi abita siin kahjuks enam hakkama ei saa.