Nii ongi, et minia käib kenasti tööl, kuid poeg istub kodus. Kui lapseke juhtub haige olema, siis on hea, et emme saab tööl edasi käia, aga kui laps lasteaias, siis polegi pojal midagi mõistlikku teha.

Õnneks ta ei joo ega laaberda, kuid päevade kaupa passida kalavetel (saak läheb vanavanemate toidulauale, kuna noored ei pea kalast eriti lugu) või nokitseb arvutis. Kogu aeg mingid vabandused, küll lasteaed on suvepuhkusel, küll laps haige, küll liiga palav suvi et tööle minna, küll liiga külm talv. Lähen vist hauda enne, kui temast asja saab. Ometi on ta alati näinud, et raha meie peres tuleb eranditult ainult raske tööga.

Noored elavad minia vanemate juures, ka nemad juba näitavad välja rahulolematust, et miks poeg ometi tööle ei lähe. Rahaliselt saavad hakkama, sest arvutis nokitsemine toob väikese, kuid kahjuks mitte stabiilse sissetuleku. Ei tahaks uute sugulastega tülli ka minna, aga kujutan ette, kui peremees ikka rusika lauale lööb, et muidusööjaid tema majas ärgu olgu… siis pere lahus, noored õnnetud ja mina ilmselt veel kõige rohkem.