PÄEVA KOMM: ei tahaks koju 45-aastast vuntsidega poega istuma

Olen ise alustanud oma elu väga varakult, kuna olin üksik laps siis ja millegipärast olin juba loomult iseseisev.

Oma lapsed jätsin maha, kui nad olid 16-17. Kolisime lihtsalt mehega teise kohta elama, lastele jäi endine elamine.

Ma ei kujuta ette, et mul istuks diivanil mingi 45-aastane vuntsidega pojake, kelle elu ma elama peaksin. Veel vähem peaksin eemal elavate laste pereelu elama ja arvustama nende meeste- või naistevalikuid.

Vabadus elada segamatult oma elu ja ise olla, on kalleim aare...

Loe lisaks: Miks vanemad ei suuda lapsest alati lahti lasta