PÄEVA KOMM: vanem peab oma laste austuse ise välja teenima

Küsisime lugejatelt, kas lapsed on oma vanematele igavesti täna võlgu — see küsimus puudutab eelkõige inimesi, kes on juba ise pere loonud, kuid kelle ema-isa eeldavad veel ka nende ülalpidamist. Ehkki vanema abistamine on elementaarne, leidsid paljud, et iga lapsevanem peaks ikka ise oma lapse austuse välja teenima ja mitte eeldama, et lapsest saab talle tulevikus koduabiline ja pensionisammas.

lapsevanem ja tütar — Tegelikkuses on nii, et laps ei võlgne vanematele mitte midagi. Laps saadakse vanemate soovil. Lapsel ses osas sõnaõigust pole. Vanema kohus on laps üles kasvatada, koolitada, riietada, toita, katta jne.
Väga armas on, kui sa vastutasuks saad austuse ja lugupidamise oma lastelt (seda siis kui oled hästi kasvatanud). Ja seda saad ka siis, kui laps on olnud oma lapsepõlves õnnelik. Igasugusest austusest ja lugupidamisest võid ainult und näha siis, kui laps mäletab oma lapsepõlvest näiteks padujoomist, peksu ja hirmu. Seega on ka hea ütlus vanemate kohta “austus tuleb välja teenida”. Ei pea austama isa, kes pole iial kasvatanud lapsi ja elus on olnud tähtsaimad vaid viin ja teised naised peale ema. Mis siis, et see isa nüüd arvab, et poeg PEAB teda austama ja ülal pidama.

Ole austusväärne vanem ja küll lapski sind tulevikus austab. Aga oodata, et laps elu lõpuni kummardab sind selle pärast, et teda potil käima õpetasid, või üldse käima… see on nõme, see ongi vanemate töö ja nende enda valik. Vanemad kes sedasi arvavad, võiks jätta lapsed saamata. Sest ma olen näinud seda terrorit, mis sellega kaasneb — jube.