Psühholoog: füüsiline karistus on alandav

Kes meist poleks kuulnud vihast karjuvaid või vaikselt poeriiulite vahel sisisevaid lapsevanemaid, kes lubavad oma vastikud jõnglased rihmaga korralikuks nüpeldada. Või kui just mitte rihmaga, siis tutistamisega saab ka asju korraldada. Nii usutakse. Sest lapsepõlv on veel meeles? Või kas ikka on?

Urvaplaastriga on ravitud mitut põlvkonda. Ja praegustegi väikelaste vanemate hulgas on neid, kes usuvad: mõistus tuleb tagumikust pähe lüüa!

Võib-olla on see mõistus mõnel juhul tõesti pähe tulnud ja ehk jäänudki. Kuid enamasti on selline "tohterdamine" ühekordse mõjuga. Miks tõstetakse käsi löömiseks? Miks peab üldse füüsiliselt karistama?

Kuidas selline karistus lapsele ja tegelikult tulevikus täiskasvanule mõjub?
Koolipsühholoog Kadri Järv-Mändoja sõnul alandab füüsiline karistamine last ja mõjub talle emotsionaalselt halvasti.
"Füüsiline karistamine mõjub lapse enesehinnangule, mis pärsib ka edasist edukust," ütles Järv-Mändoja ETV saates "Ringvaade".

Vägivald sünnitab vägivalda

Koolipsühholoog lisas, et kodus füüsilist vägivalda talunud laps võib ka ise vägivaldseks muutuda, kuna on kodust eeskuju saanud.
Kadri Järv-Mändoja hinnangul karistavad füüsiliselt peamiselt vanemad, kes on väsinud ja ei suuda midagi muud välja mõelda.
Tema sõnul on rääkimine parem võimalus, kuid tähtis on arvestada rääkimisel ealisi iseärasusi.

Kuidas toimid sina?
Kuidas toimiti sinuga?