Noored vanemad muutuvad lapse sünniga emmeks ja issiks ja nad hakkavad ka teineteist niimoodi kutsuma. Nad võtavad vanema rolli väga tõsiselt ja unustavad ära, et nad on ka mees ja naine.

“Kui kaotame lapsevanemaks olemise juures ära paarisuhte, siis pere kannatab. Miks minnakse lahku siis, kui lapsed on suureks kasvanud? Nad olid siiamaani koos ja neil oli pealtnäha õnnelik suhe, sest nad olid lapsevanemad. Ja nüüd neil seda enam pole, nad vaatavad üksteisele otsa ja mõtlevad: kes me nüüd oleme?!” rääkis Maikalu mõned aastad tagasi konverentsil "Tahan last, aga normaalset meest ei ole!" ning rõhutas, et paarisuhet on vaja üleval hoida kogu pere elukaare vältel.

Maikalu tuletas meelde, et probleemid paarisuhtes kajastuvad kindlasti ka vanema suhtes lapsega. “Paarisuhteprobleemiga perest pärit lapsed hindavad oma suhet emaga negatiivsemalt ja ütlevad hiljem, et ei tundnud end kodus aktsepteerituna. Pinge paarisuhtes tekitab pinget peres üldiselt ja igas pereliikmes eraldi. Pereliikmed ei tunne end hästi, ühtsustunne väheneb, väheneb vanemlik emotsionaalne toetus. Kaob ka soojus suhetes ja väheneb ka demokraatlik kasvatusstiil — vanemad on kas liiga ranged või pooldavad äärmuslikku vabakasvatust, aga kumbki neist ei ole lapse kasvamiseks head.” Samas õnneliku paarisuhtega perest pärit lapsed tulevad paremini toime kooli ja sõpradega.