"Sellised kogemused muudavad inimesi ja Liibanonist ei tule tagasi samad mehed, kes sinna läksid,” ütleb psühholoog-pereterapeut Sirje Agan. 

Ka positiivne muutus vajab harjumist

Mis nüüd pikalt vangistuses olnud mehi ees ootab? Kõige olulisem on jalgratturitel ja nende lähedastel meenutada, et kuigi mehed on nüüd jälle vabad, ei ole võimalik kohe taastada elurütmi ja suhteid täpselt selliseks, nagu need olid enne reisile minekut ja pantvangi sattumist. „Arvatakse, et õudus on läbi, nüüd võiks ju kõik jälle olla nii, nagu oli varem. Aga ka see muutus, mis on üdini positiivne, nõuab tegelikult kohanemist ja kohanemine omakorda vajab aega. Tagasitulek ja toimetuleku taastamine saab toimuda samm-sammult. See tuleks meelde jätta ja endale aeg ajalt meelde tuletada, siis on lihtsam,” räägib psühholoog.

Lähedased — olge toeks!

Et elu uuesti normaalsele järjele saaks, vajavad kojujõudjad lähedastelt lihtsalt seda, et nad oleksid olemas. Loomulikult on mõistlik lähtuda sellest, mida ütlevad tagasitulijad, millised on nende soovid. Liigselt peale käia, abi pakkuda, uurida ja tähelepanu meestele pöörata ei ole vaja. Kuid teha nägu, nagu poleks midagi juhtunud, ei saa samuti. „Inimestele, kes on midagi sellest läbi elanud, on parim see, kui nad teavad, et  pere tuleb toime ja nendega on kõik hästi, nende rutiin  jätkub. Ja nad peaksid teadma, et kui neil on vajadus rääkida, arutada, seda kogemust jagada, oma tundeid väljendada, siis lähedased on nende neile toeks ja kuulavad,” ütleb Agan.

Uue olukorraga ei pea kohanema mitte ainult kojujõudjad, vaid ka nende pere ja sõbrad. Ka nende jaoks on toimunud tohutu muutus. „Teadvustage seda endale ja aktsepteeriga, et ka teie igapäevane rutiin ja toimetulek võib nüüd olla häiritud,” selgitab Agan.

Arvestada tuleb ka tagasilöökidega

Nii mehed ise kui nende pered peaksid arvestama, et kohanemise protsessis võib tulla ka tagasilööke. Psühholoogi sõnul võib juhtuda, et perele just hakkab tunduma, et elu läheb tagasi vanadesse rööbastesse ja saame jälle hakkama, kuid ühel hetkel on toimetulek jälle häirunud ning kannatanu tunneb, et ta ei tule enam oma asjadega toime. Siis tuleb lihtsalt aktsepteerida reaktsioone, mis sellises olukorras võivad ette tulla ja meenutada endale, et antud situatsioonis on igasugused reaktsioonid väga loomulikud. Et tagasilööke oleks võimalikult vähe, ei tohiks kohe nõuda, et meeste töövõime ja toimetulek oleks kohe samasugused, nagu varem.

Jalgratturite abikaasadele ja elukaaslastele meenutab Agan, et ka paarisuhe ei saa kohe mehe lennukist väljudes täpselt samasuguseks, nagu ta oli siis, kui mees reisile läks. Kuid raskused liidavad ja kui suhe selle katsumuse üle elab, on liit edaspidi veelgi kindlam ja tugevam. Kui tunnete, et ei saa ise hakkama, ärge peljake abi saamiseks professionaalide poole pöörduda, julgustab Agan.