Riina Solman rääkis, et inimesed ei pea tegelikult valima raha ja laste vahel — küsimus on hoopis väärtushinnangutes. „Kui väärtustame karjääri, edu ja rikkust, siis on tulemuseks Exceli tabeli ühiskond. Exceli järgi prioriteete sättides kaugele ei jõua. Esikohal peaks olema hoopis perelähedane ühiskond.“

Oma noorust kirjeldades tõi Riina Solman välja, et tal ei olnud tol ajal kuigi palju asju, sest asju polnud lihtsalt vaja. „Mu vanem poeg naerab selle üle, kui räägin, kuidas minu ajal elati. Kui tulin ülikooli, ei olnud mul eriti midagi ning ühikatoas peret luues ei olnud mul õnnest puudu. Õnnest polnud puudu ka veidi hiljem väikses toanurgas Lasnamäe kanali ääres elades. Teisele katsele minnes aga valisin juba teadlikult hea keskkonnaga elupaika ning tahtsin uut ja korralikku beebivarustust. Tegelikult pole see lapsele oluline, tema vajab ainult armastust ja kodutunnet. Lapsele on tähtis, et ta sünniks õigesse keskkonda.“

„Kui vaadata tulevikku, mil meie oleme vanad, tähendab rohkem lapsi meile rohkem raha,“ lausus rahvastikuminister. „Valdava osa pensionist maksavad meile lapsed ja lapselapsed. Minu suur soov on see, et elaksime tulevikus paremini kui täna ning et meie inimesi ei asendataks sisserändajatega. Tahan, et siia tuleks tagasi need, kes on läinud mujale paremat elu otsima. Parem elu ei tähenda aga seda, et meil on palju raha. Värske õhk, hea tuju, hea tervis ja turvalised ning armastust täis kodud on need, mida rahanumbriga mõõta ei saa.“

Riina Solman märkis, et Eesti pered soovivad täna rohkem lapsi, kui neil praegu on — seda näitavad kõik uuringud. „Riigi ülesanne on luua parimad võimalused laste kasvatamiseks. Meil tuleb arendada lasterikkusest lähtuvat perepoliitikat. Näiteks on lasterikka pere toetus aidanud suurendada kolmandate laste sündi perre veerandi võrra.“