Antropoloogid jälgisid Peruu ranniku saarel ahve neli kuud. Kui karjuva ahvibeebi läheduses oli mõni vihane ahv, hakkas ahviema oma pojale 82 protsendil juhtudest piima andma. Kui ahvibeebi karjus, aga kahe meetri raadiuses polnud ühtki võõrast ahvi, sai lohutuseks piima vaid 39 protsenti ahvilapsi.

Kui aga läheduses oli võõraid ahve, kellest polnud eriti aru saada, on nad vihased või mitte, hakkas oma beebit toitma 53 protsenti ahviemasid.

Teadlaste sõnul näitab ka inimeste käitumise uurimine, et avalikus kohas annavad nad lapse jonnile palju kergemini järele kui koduseinte vahel omaette olles. Selline käitumine on pärit meie eellastelt, kes kartsid kisa kuulvate võõraste rünnakut.

Allikas: Mail Online