Terve pere ühes voodis

 (22)
Terve perega voodis

Ühine perevoodi on normaalne paljudes maailma paikades. Jaapanis magavad isad eraldi voodis ja emad magavad koos lastega. See on tavaline ka Aafrikas, Hongkongis ja Hiinas. Isegi Ameerika Ühendriikides peeti veel 150 aastat tagasi õigeks, et lapsed magasid koos vanematega.

Lastega ühes voodis magamine on vastuoluline teema. Osa meditsiinieksperte ütleb, et laske käia, teised leiavad, et see ei ole mitte ainult ohtlik, vaid ka lastele emotsionaalselt kahjulik.

Laskumata probleemi analüüsi laste seisukohalt, vaatleks seda vanemate seisukohalt. Kas ühine perevoodi rikub abielu?

Kõige suurem probleem paistab olevat intiimsuse kadumine ja see, et vanematel ei ole võimalust olla vahekorras siis, kui nad seda tahavad. Nii mõnigi paar leiab, et nende seksuaalne aktiivsus langeb, kui lapsed nendega koos magavad. Teised leiavad, et lastega voodi jagamine muudab neid seksuaalselt loomingulisemaks ning nad on vahekorras elutoadiivanil, külalistetoas, põrandal, vannis, duði all jne. Nende paaride hinnangul lisab see abielule spontaansust ja vürtsi.

Kui oma ruum ja intiimsus ning hea ööuni on emmale-kummale tähtsad ning te ei suuda selles küsimuse üksmeelele jõuda, siis on ilmselt mõistlikum lastele oma voodi hankida.

Koos magamine ei tähenda tingimata hiigelsuurt voodit, millesse kõik ära mahuvad. Mõni pere tõstab lastevoodi oma voodi kõrvale. Teine võimalus on avatud uste poliitika, mis tähendab seda, et lastel on küll oma magamistuba, aga nad võivad igal ajal vabalt vanemate juurde marssida.

Ameerika Pediaatriaakadeemia on andnud välja mõned juhised ühismagamise kohta: Väikelapsed peaksid magama selili. Pehmeid voodiesemeid või loomi ei tohiks panna lapse lähedale. Vanemad ei tohiks tarvitada lapse magamiskoha lähedal tubaka- ja alkoholitooteid ega uimasteid.

Ühismagamise eelised

Staazhikad vanemad lubavad alati lapse endaga voodisse, kuna teavad, et nii on lihtsam nii lapsel kui neil endil. Sellised vanemad juhinduvad otsuse tegemisel rohkem oma intuitsioonist ja lasevad end vähem mõjutada väljast tulevatest nõuannetest.

Üldiselt kipub eraldi magavatel lastel olema rohkem käitumisprobleeme kui lastel, kes magavad koos vanematega.

10 põhjust, miks lapsega koos magada

Ühine magamine teeb rinnaga toitmise lihtsamaks, sest siis ei ole vaja minna teise tuppa. Perevoodis last imetav ema võib seda teha ka poolunes ning jätkata seejärel und, mida ta väga vajab. Seetõttu soodustab koos magamine pikemat rinnaga toitmist, mis on lapsele erinevatel põhjustel kasulik.

Hingamishäired on esimestel elukuudel tavalised ja kui neid ei ennetata, võib see põhjustada imiku hällisurma sündroomi (SIDS). Hiljutised uuringud näitavad, et koos magamine aitab seda vältida esiteks seepärast, et ema hingamine annab väikelapsele orientiiri, tuletades talle meelde, et välja hingamise järel tuleb ka sisse hingata. Teiseks, kui see ei toimi, on ema alati kõrval, et laps üles äratada.

Last imetava ema une- ja unenäotsüklid on kooskõlas lapse omadega, mistõttu selline ema on imiku vajaduste suhtes väga tundlik. Kui laps magab ema lähedal, ärkab ta automaatselt üles, kui hingamises tekib pikem vahe. Aga kui laps on üksi, ei pruugi see elu päästev protseduur toimida.

Ühismagamise ühe ohuna nimetatakse sageli lämbumisohtu. See oht on aga olemas vaid kahel juhul: kui väikelaps magab vesivoodis ega saa end vajadusel takistuse alt ära tõugata või kui vanem on alkoholist või uimastitest liiga uimane, et lapse vajadusi tähele panna. Mistahes põhjusel lämbuv laps (mingi riideeseme mähkumine ümber beebi kaela, oksendamine, astmahoog) äratab palju suurema tõenäosusega üles samas toas magava vanema kui ema, kes magab kusagil eemal.

Mistahes last öösel varitsev oht on väiksem, kui lapsevanem magab kõrval. Väikelapsed on tihti jäänud tulle, langenud külas olevate sugulaste seksuaalse kuritarvitamise ohvriks, neid on rünnanud koduloomad, nad on lämbunud oma oksesse ja surnud või saanud viga erinevatel põhjustel, mis oleksid olnud välditavad, kui vanem oleks olnud kõrval aitamas.

Ühismagamises nähakse sageli vanemapoolse seksuaalse kuritarvitamise stiimulit. Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Vanemad, kellel tekib lastega emotsionaalne side, kuna nad vastutavad tema eest nii päeval kui ööl, ei hakka kuritarvitama last, keda nad armastavad ja hoiavad. Samas ei ole omaette magamistuba kunagi olnud piisav kaitse halbade kavatsustega vanema vastu, võimaldades ühel vanemal oma teguviisi teise eest varjata.

Ühismagamine aitab ka perel paremini välja magada. Laps ei pea teises toas karjuma, et vanemate tähelepanu äratada, eriti kui tegemist on imikuga. Kogu pere ärkab hommikul puhanuna, tundmata vimma väikelapse vastu, kes öösel nende une ära rikkus. Kurnatud vanem kuritarvitab last palju suurema tõenäosusega kui hästi välja puhanud vanem, õnnelikult magav laps kõrval.

Nutmine on looduse poolt antud signaal, mille eesmärk on häirida vanemaid, et beebi vajadused saaksid rahuldatud. Aga pikaajaline nutmine tekitab stressi kõigile pereliikmetele. Mida varem lapse vajadused rahuldatud saavad, seda rohkem energiat neil järgmisel päeval on. Lapse kõrval magav ema tunnetab instinktiivselt, kui laps hakkab tihkuma, ning ta saab tegelda probleemiga veel enne, kui laps teised pereliikmed üles ajab.

Kõrvuti magavate õdede-vendade vahel tekib sageli sügavam usaldus kui eraldi tubades magavate laste vahel, see vähendab ka rivaalitsemist ja tülisid päeva ajal. Nii öösel kui päeval koos olevate õdede-vendade vahel tekivad sügavamad ja kauakestvad tunded. Kodus töötamine ja laste kodus õpetamine aitab vähendada eraldatuse tunnet ning süvendada peresiseseid sidemeid päeva ajal, täpselt nagu koos magamine.

Koomas inimeste uuringud näitavad, et teise inimese viibimine ruumis parandab oluliselt südametööd ja vererõhku. On igati loogiline arvata, et väikelapsed saavad samasugust kasu teistest samas toas magavatest inimestest.

Laps, kelle eest hoolitsetakse nii ööl kui päeval, tunnetab pidevat armastust ja toetust ega pea võitlema öösel hirmu, viha ja hüljatustundega. Lapsed, kes tunnevad end armastavate vanemate hoole all turvaliselt nii ööl kui päeval, kasvavad täiskasvanuteks, kes suudavad tulla paremini toime vältimatu stressiga, mida elu kaasa toob. Armastus ja turvatunne lapse varases eluseas ei riku last ära, vaid on kui "raha pangaarvel", luues usalduse, kasvatades eneseväärikust ja seesmist turvatunnet, mida laps saab kasutada kogu eluaja.