Või selline näide. Last jääb kummitama küsimus: “Kas ma ikka panin ukse kinni?” Ta läheb poolelt teelt tagasi, et kontrollida — kõik on korras. Aga mõte ei anna asu ning ta läheb ja kontrollib uuesti. Ka see kuulub tikiga seotud häirete hulka.
Tikkideks nimetataksegi igasuguseid kummalisi tahtmatuid liigutusi ja häälitsusi, millele võivad lisanduda sundtegevused või -mõtted. Esimese kümne eluaasta jooksul on tikke igal viiendal lapsel, poistel kolm-neli korda sagedamini kui tüdrukutel.
Põhjus on ajus
Tikk pole haigus, vaid häire, inimese omapära, toonitab Anneli Kolk. Tikid ei ohusta keha ega vaimu. Mis siiski sunnib last tegema kummalisi asju? Põhjus on selles, et ajus on puudu teatud keemilistest ainetest, mis meie tegevust kontrollivad. Mida teha? Tegelikult pole teha midagi, sest ühegi toidu või tabletiga seda ainet lisada ei saa. Ühe arsti juurest teise juurde käimisel lootuses, et uus arst aitab, pole mõtet, sest tikkide põhjust pole võimalik välja ravida.
Loomulikult hakkavad sellised häälitsused või liigutused pikapeale häirima. Last ei tasu siiski keelata, sest need toimuvad vastu tema tahtmist. Väga suure pingutuse korral saab ta häirivat tegevust mõneks ajaks maha suruda, näiteks koolis või arsti juures on tikke vähem ja ka huvitava tegevuse korral võivad need kaduda. Kui kontroll kaob, on aga kõik endine. Unes tikid kaovad, väsimus ja ärevus toovad need eriti eredalt esile. Seega ei jää muud üle, kui olukorraga leppida. Mis aga peaasi: ärge juhtige sellele lapse tähelepanu ja ärge keelake teda.
Lohutab ehk see, et enamasti kaovad lihtsad tikid mõne kuu või hiljemalt aasta möödudes. Vahel on asi siiski natuke hullem.
Üks lõpeb, teine algab
Timmo ema mäletab, et poeg hakkas ninaga tõmbama kolm aastat tagasi, pärast adenoidide operatsiooni. Nuusatamine kestis pool aastat ja kadus järsku. Kõik oleks hästi olnud, aga siis hakkas Timmo silmi pilgutama. Äkki peaks minema arsti juurde, mõtles ema, kuid sinnapaika see mõte jäigi. Seda enam, et mõne kuu pärast silmade pilgutamine kadus.
Mured pole aga lõppenud. Praegu, kui Timmo on üheteistaastane, on tal uus häda. “Kui ta millegi peale erutub, näiteks peab koolis vastama või esinema, ei saa ta peaaegu üldse rääkida. Köhatab iga natukese aja tagant, nagu oleks midagi kurgus,” kurdab ema.
Pääsenud pole ka Timmo kuueaastane vend, kes kirtsutab nina ja kõverdab huuli. “Eriti hull oli asi siis, kui ta lasteaia peol esines. Siis ei valitsenud ta näolihaseid üldse.”
Prantsuse haigus
Nagu arvata võite, on kõik need tegevused tikid. Lasteneuroloog paneks Timmole ilmselt peene nimega diagnoosi — Tourette’i sündroom ehk prantsuse haigus. Tegemist on päriliku haigusega, mis kandub edasi nii ema kui ka isa liini mööda.
Haigus algab tavaliselt lihtsa tikina: mingi aja pilgutab laps silmi, kirtsutab nina, haigutab või teeb muud tahtmatut liigutust. See möödub ja laps hakkab tegema uut asja — suud maigutama, pead raputama, õlgu kehitama vms. Sageli oskab laps oma tahtmatut tegevust varjata, tehes selle jätkuks veel mõne liigutuse. Seetõttu ei pane lähedased algul tikke tähele. Ühel hetkel tulevad aga paratamatult häälitsused (köhatamised, kõõksumised), mis ilmnevad eriti tugevalt stressi ning väsimuse korral.
Nagu pärilike haiguste korral ikka, on tikke veel teistelgi sugulastel. Mõnel käib väike tõmblus või häälitsus, teisel on väga tugevad kiuksumised või tõmblused, millega võivad kaasneda sundteod ja -mõtted. “Ka see, kui keegi peab korduvalt mõnd lauset ümber kirjutama ja kustutab nii, et paberil on augud sees, võib olla häire avaldumisvormiks. Või kui inimene peab kogu aeg käsi pesema. Või ütleb tahtmatult rumalaid sõnu, kordab mingeid väljendeid. Kõiges selles on süüdi üks geen, mille asukohta pole suudetud siiani välja uurida.” Päris välja ravida seda häiret sageli ei olegi võimalik.
Tikkide välimääraja
Lihtsad tikid. Tahtmatud liigutused või häälitsused, mis kestavad mõne kuu kuni aasta ja kaovad ilma ravita. Esinevad 4–5 protsendil lastest. Algavad sagedasti 6–7 aasta vanuses, kõige tugevamini avaldub häire 9–11aastastel.
Kroonilised tikid. Kestavad üle aasta ja võivad püsida veel pärast 15. eluaastat, mõnel kogu elu. 73–80 protsendil siiski kaovad.
Tourette’i sündroom. Pärilik haigus, mis avaldub igas põlvkonnas, kusjuures sümptomid varieeruvad laias ulatuses. Haigus algab lihtsa motoorse tikiga (tahtmatu liigutus), millele lisandub heliline tikk. Koos tikkidega võib lapsel olla tähelepanu-, õppimis- ja unehäireid, väsimust. Raskeid haigusvorme esineb õnneks harva. Sündroom kestab üle aasta. Pooltel lastest kaovad tikid täiesti, 30 protsendil vähenevad, 5–10 protsendil jäävad kogu eluks. Tourette’i sündroom vajab ravi.
Sekundaarsed tikid. Tekivad mõne haiguse järel. Nendeks võivad olla ajutrauma, entsefaliit, kilpnäärme ülefunktsioon, vase ainevahetushäired, reumaatilised haigused.
Keerulisemate, pikalt kestvate tikkide korral on võimalik last uurida Tartu Ülikooli Lastekliiniku neuroloogiaosakonnas.
