Tüdrukud on isa, poisid ema nägu

 (39)
Vastsündinu
Corbis/Scanpix

Kas teie laps saab ema või isa silmad? Aga juuksed, kõrvad… Kas saab ette ennustada, kuidas hakkab välja nägema veel sündimata laps?

Kas poiss või tüdruk?

Kas sünnib poiss või tüdruk, sõltub sellest, milline isa spermatosoid (mehe sugurakk) on ühinenud ema munarakuga. Pooled spermatosoidid sisaldavad X-kromosoomi, selle ühinemine munarakuga (X + X = XX) toob kaasa tüdruku sünni, teises pooles — Y-kromosoomis — on programmeeritud poisi ilmumine (X + Y = XY).

Poisse sünnib ilma veidi rohkem — ilmselt sellepärast, et nad on nõrgemad ning vähem vastupidavamad haigustele. Poiste nõrkuski on muide seotud sellega, et neil on vaid üks Y-kromosoom.

Tüdrukul, kui ta sai ühelt vanemalt mingi vigastatud geeni X-kromosoomis, kompenseeritakse selle mõju terve geeni poolt teisest X-kromosoomist; poiste X-kromosoomides lokaliseerunud geene ei dubleerita. Kuid “meeste ülekaal” on nii väike, et me ei patusta tõe vastu, kui ütleme, et meil kõigil on ühesugune šanss saada endale tütar või poeg.

Hallid või pruunid?

Juba koolis õpetati meile, et on olemas nõrgad — retsessiivsed ja tugevad — domineerivad geenid. Siniste silmade geen on nõrk, pruunide oma aga domineeriv. Kui laps saab ühelt vanemalt “sinisilmse” geeni, teiselt aga “pruunisilmse”, siis ilmselt saab ta pruunid silmad. Ainult, kuidas ära arvata, millise geeni annab kumbki vanematest, kui neid on neil kummalgi kaks? Sest pruunisilmsuse taga võib isal näiteks peituda nõrk siniste silmade geen.

Standardset pärilikkuse skeemi võib seletada järgmiselt: näiteks on mõlemad vanemad pruunisilmsed, kuid kumbki neist omab veel ka retsessiivset sinisilmsuse geeni. Tähendab, sellel paaril on 3 võimalust neljast saada pruunide silmadega laps ning vaid üks võimalus saada endale sinisilm.

Kui järgida seda metoodikat, ei tohiks sinisilmsed vanemad kunagi saada pruunisilmseid lapsi, sest mõlemad kannavad endas vaid retsessiivseid geene. Ometi teavad geneetikud, et, kuigi harva, ka sinisilmalisetel vanematel võivad sündida pruunisilmalised järeltulijad. Seda seletatakse sellega, et teatava tundemärgi eest ei vastuta mitte mõlema vanema üks geen, nagu varem arvati, vaid geenide grupp. Nii ka silmade värvi eest vastutab terve rida geene, mis iga kord annavad erineva kombinatsiooni.

Pruunide, pähkli- ja meevärvi silmade omanikel võivad vabalt olla siniste silmadega lapsed, kuigi kõige sagedamini sünnivad ikkagi pruunisilmalised. Hallide ja siniste silmadega paarid saavad suure tõenäosusega samasuguste silmadega lapsukesi.

Sirged või lokkis?

Ka hele juuksevärv on retsessiivne märk. Heledajuukselistel vanematel tuleb ka laps heledapäine. Kui üks lapsevanem on tumedate juustega, teine aga heledapäine, tulevad järglase juuksed kas tumedad või šatäänid — isa ja ema juuste vahepealsed.

Lokilisus on domineeriv tundemärk. Kui kasvõi ühel vanemal on lokkis juuksed, saab laps suure tõenäosusega endalegi käharpea.

Nina ja kõrvad?

Kui emal või isal on lõual lohk, siis ilmselt saab selle ka laps; aga ka ühe vanema suured kõrvad… Mõned geneetikud oletavad, et samuti domineerivad geenid, mis vastutavad suure kongus nina eest.

Teadlased on täheldanud, et teatav väljapaistev iseärasus välimuses antakse sageli edasi põlvest põlve.

Lühike või pikk?

Tulevase lapse kasvu on aga raske prognoosida. Siin on suur mõju ümbritseval keskkonnal — kuidas laps toitub, mis haigusi põeb… Kui kõik laabub hästi, saavad pikad vanemad ka pika vibaliku järeltulija.

Reeglina peatub laste kasv ema ja isa pikkuste keskmise näitaja juures. Kui ta aga hästi ja õigesti lapsepõlves sööb, palju liigub ja korralikult magab, on tal šansse kasvada oma lühikesevõitu vanematest pikemaks.

Osaliselt õige

Seisukohti, et tüdrukud on sagedamini isade moodi, poisid aga emade sarnased, kinnitavad geneetikud vaid poolest saadik. Tõepoolest sarnanevad poisid rohkem emadele. Nad pärivad vaid ühe X-kromosoomi emalt, ning see on rikas geenide poolest, mis vastutavad välimuse eest: kulmujoon, näo kuju, naha värv… Tüdrukutel on situatsioon teistsugune. Nemad saavad ühe X-kromosoomi emalt ning ühe isalt, seetõttu on neil võrdsed võimalused sarnaneda mõlemaga — nii isa kui ka emaga.