TUME STATISTIKA: kehaline väärkohtlemine on Eestis kasvav probleem
Justiitsministeeriumi statistika andmetel langes registreeritud kuritegude arv viimaste aastate madalaimale tasemele. Samal ajal on aga suurenenud kehalise väärkohtlemisega seotud teod. Kui 2011. aastal registreeriti 4785 väärtegu, siis 2012. aasta lõpuks tõusis see 11% võrra. Sealhulgas suurenes vägistamiste arv 91 ohvrilt 143-le. Kuritegusid pandi enim toime Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Justiitsministeeriumi uuringu väitel on perevägivallatsejatest 90% mehed ja üldjuhul keskealised. Lähisuhtevägivallas on kannatanuks enamasti naine ja pea pooled vägivallatsejaist töötud. Sealjuures toob sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuring välja, et naisi on oluliselt rohkem füüsilist vägivalda kogenute seas, eelkõige mis puudutab seksuaalset vägivalda. Mehed kogevad tavaliselt kergemat laadi vaimset või füüsilist vägivalda.
Kohtusse jõuab ainult iga neljas ehk 25 protsenti lähisuhte vägivalla juhtudest ning 45 protsenti lõpetatakse kas leppimise või avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 53% kohtusse jõudnud juhtumite puhul määratakse süüdistatavale tingimisi vangistus, 20% juhtudest asendatakse vangistus ÜKTga, 14% toimepanijatest saavad rahalise karistuse ning 13% juhtumitest viib reaalse vanglakaristuseni. Alustatud menetlustest jääb tõendite puudumise tõttu või muul põhjusel lahendatama 31% menetlustest.
Vägivallakuritegude arvu kasvu peamiseks põhjuseks peetakse liigset alkoholitarvitamist. Maailma terviseorganisatsiooni WHO raporti kohaselt Eesti alkoholitarbimise koha pealt kuues ning rahvusvaheline majandusajakiri Economist paigutas hiljuti eestlased alkoholijoomise tabelis esikohale. Tõsisema väite toob välja Eurostati koostatud statistika, kus Eesti on esikohal alkoholijoobes vägistamiste hulgas. Sealjuures registreeris politsei 2012. aastal 58 juhtumit, kus isikud mõisteti süüdi seksuaalkuritegudes alaealisega.
Justiitsministeeriumi uuringust selgub, et vägivallaohvrid ei pöördu enamasti politsei ega arsti poole. Ohver või tema soovil keegi teine teavitas politseid 17% vägivallajuhtumitest. Tervishoiutöötaja poole pöördus 30% ohvritest, sealhulgas naistest 40% ja meestest 15%. Statistikaameti hinnangul on mittepöördumise peamisteks põhjusteks juhtunut mitte tähtsaks pidamine ja hirmu- või süütunne, vähem tunti häbi.
