Lugu nimelt selline minupoolne hetkel. Suvest saadik on 16aastane neiu käinud uhe noormehega, keda peetakse ülimalt korralikuks ja hoolivaks sõbraks. Ma muidugi ei kahtlegi selles. Loo mõte on aga, et miks see paar on koguaeg poisi vanemate juures kodus ja tüdruk läheb sealt kooli? Korra kahe kuu jooksul ma saaksin aru, aga kogu aeg on veidi kummaline.

Isa tahtis teada lapse emalt, et miks ja kellega tüdruk niimoodi käib. Sai aga hoopis sõimu kaela, et sa polegi isa ja sa ei peaks üldse huvi tundma, kuna pole aastaid huvi tundnud. Põhimote on, et maksa elatist edasi ja ole vait ning kuula jutte, kuidas nooreks naiseks sirguv tüdruk oma elu elab. Miks ema sellega nõus on - ei kujuta ette! Kas teie, emad, laseksite oma tütrel käia kellegiga, kelle vanematega te pole kohtunud ja kelle kodus pole käinud? Kas laseksite nn sõbraga koos olla ja ka ööbida nädalavahetustel sõbra juures?

Isa on niikuinii välja lülitatud nii tüdruku kui tema ema poolt. Olukord on suhteliselt nõme ja isa keeldub edasi elatist maksmast, kuna teda ei peeta kellekski. Mida on kõige õigem hetkel teha? Lasta asjadel olla ja loota, et tüdruk hakkab ka kodus käima või oodata ära siis mida?