Uuring: Eestlane laste pärast koos ei ela
Ülevaade muutuvatest pereväärtustest muutuvas Eestis lahkab eestimaalaste hoiakuid perekonnaküsimustes. Tartu Ülikooli doktorandi Kairi Kasearu analüüsis vaadeldakse eestimaalaste hoiakuid eluaegse abielu, laste kui eneseteostuse allika, lahutamise ja muude perega seotud küsimustes 2009. aasta alguses.
Uus põlvkond, uued väärtused
Viimase kahekümne aasta jooksul on üldine perekonna tähtsus jäänud Eestis suhteliselt muutumatuks, samas on konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud muutunud ja seda just nooremate inimeste seas. Muutunud on ka perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid. Uuring kinnitab, et eestimaalaste hoiakud pereelu puudutavates küsimustes erinevad rahvuse lõikes. Samuti on põlvkondade nägemused perekonnaelust erinevad.
2009. aasta alguses usuvad eestimaalased, et abielu tähendab eluaegset pühendumist, kuid on pragmaatilised lahutamise osas. 66% eestimaalastest on nõus, et abielu tuleks sõlmida kogu eluks, samas kui 71% vastanutest leiab, et on õige, kui õnnetus abielus olevad inimesed oma abielu lahutavad, isegi kui neil on lapsed. Lahutamise pooldamises ei ole erinevusi vanusrühmades, küll aga soo, rahvuse ja elukoha lõikes. Naiste, linlaste ja eesti keelt rääkivate inimeste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad õnnetu abielu korral lahutust.
Laps ei ole enam eneseteostus
Lastel on eestimaalaste jaoks erinev tähendus ning lapse kui eneseteostuse allika tähtsus on aasta-aastalt vähenenud. Kui 1990. aastal nõustus väitega et naisel peab olema laps, et ennast teostada 91% eestimaalastest, siis 19 aastat hiljem 54,5%. Laste olulisus mehe eneseteostuses on madalamalt väärtustatud kui naise puhul. Nimelt peavad enam kui pooled inimesed last naise eneseteostuse allikaks ja ainult 44% näeb last ka mehe eneseteostusena. Arvamus, et nii mehel kui ka naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada, leiab suuremat toetust eakamate hulgas ning sellega nõustujate osakaal väheneb nooremates põlvkondades.
Noorem põlvkond annaks homopaaridele rohkem õigusi
Uuring näitab, et 32% eestimaalastest on samasooliste inimeste õiguste suhtes neutraalsel või pigem pooldaval seisukohal. Kui nooremate inimeste seas on neid, kes annaksid homoseksuaalsetele paaridele samad õigused heteroseksuaalsetele paaridega ligi 40%, siis kõige vanemate seas ainult alla 6%. Ka meeste ja naiste hoiakud lahknevad homoseksuaalsete paaride õiguste pooldamise osas. Naiste hulgas on rohkem neid, kes pooldavad homoseksuaalide ja heteroseksuaalsete paaride võrdseid õigusi.
