Uuring tõestas, et just üksindus on see, mis vanemate inimeste elukvaliteeti ja tervist mõjutab ning suurendab ka depressiooni arenemise riski. Selle kõige tagajärjeks võib olla varasem surm.

Uuringu jooksul jälgiti 1600 täiskasvanut, kelle keskmine vanus oli 71 eluaastat. Teadlased leidsid, et 23 protsenti osalejatest, kes tundsid end üksikuna, surid järgmise kuue aasta jooksul ja ainult 14 protsenti neist, kes väitsid, et nad saavad piisavalt suhelda, suris samuti nende aastate jooksul.

Mis on põhjus?

Veel üks uuring, mis avaldati 2010. aastal, leidis, et pikema eluea puhul mängivad sotsiaalsed sidemed sama olulist rolli nagu näiteks tervislik kehakaal.

“Meie sotsiaalne elu ei ole oluline ainult elukvaliteedi vaatevinklist vaadates, vaid ka pikaealisuseks,” väitis uuringu autor Julianne Holt-Lunstad. “Kogu inimajaloo jooksul oleme saanud loota teiste peale, et ellu jääda ja vaatamata kaasaegsetele saavutustele tuleb välja, et meie suhted mõjutavad meie elu siiski väga oluliselt.”

Uuring näitas, et üksindus ja sotsiaalne isolatsioon mõjuvad meie tervisele ikka väga halvasti. Kas teadsid näiteks, et üksindus olevat tervisele palju suurem risk kui suitsetamine?

Ühine aeg kallite inimestega tähendab sageli seda, et inimene naerab ja on rõõmus. Naer on aga imeline ravim kehva tervise vastu ja on tõestatud, et see parandab ka immuunsüsteemi, mõjub hästi madala vererõhu puhul ning stimuleerib vereringet ja vaimset tegevust.

Seega, mida sa veel ootad?

Planeeri nüüd kohe mõni lõbus tegevus koos ema või vanaemaga ning mis veelgi parem, mõtle välja mõni nali, mis teda eriliselt rõõmustada võiks.

Tea, et vanematega koos veedetud aeg mõjub ka sulle endale hästi. Tarkusterad, mis nad sulle poetavad, on hindamatu väärtusega ja ega keegi ei mõista sind tegelikult nii hästi kui su ema või isa.

Lisaks on ka vanavanemad palju paremad lapsehoidjad kui keegi teine ja lastega koos veedetud aeg mõjub nende tervisele väga kasulikult vähendades Alzheimeri tõve või dementsuse arenemise riski.

Allikas: Simplemost