Vanavanemad: hoiame lapsi rõõmuga, kuid mitte kogu aeg ja tasuta
Imiat — Olen vanaema, 49 aastane. Minul ei ole lastelaste hoidmise vastu midagi ja ma arvan, et see on täitsa normaalne. Aga seda ma arvan küll, et lapsed peaksid arvestama oma vanematega, et igal ajal ei ole võimalik lapselast hoida ja kui vähegi võimalik, siis peaks ette teatama mõne päevagi vähemalt, mitte nii et tuuakse lapselaps kohale või helistatakse ja teatatakse, et vot nüüd hoia last. Ka vanavaenamtel on oma elu ja nagu siin keegi juba kommenteeris, ei pea vanavanemad tegelema terve elu laste kasvatamise ja hoidmisega.
Mul endal ei ole mingit ebameeldivat olukorda seoses lapselapse hoidmisega olnud, lihtsalt avaldan oma arvamust. Aga mis kõige vahvam, mul omal on kaks last, juba suured ja meie ühisest kodust omaette läinud. Kujutate ette, kui lahe on olla koos abikaasaga kahekesi ja elada nüüd “oma” elu. Teha, mida tahad, minna ja tulla, millal tahad ja mitte kogu aeg mõelda, et pead kellegi eest vastutama, kedagi õpetama ja juhendama. Lapsed on suureks kasvatatud ja nüüd saab jälle ise oma tahtmisi teha. Ja saab ka lapselapsed hoitud! Ilusat suve jätku kõigile vanavanematele ja lapsevanematele ;-)!!!
Põhjamaa — Mina võin oma lapselapsi hoida pika etteteatamisega ja max 2 päeva, korraga max 2 last.
Ma olen sünnitanud 5 last ja nende eest hoolitsenud. Ma hea meelega lähen lastele külla ja mängin lapselapsega või tulevad nemad meile ja ma mängin ja tegelen lapsukestega. Ma armastan neid tuhandest.
Aga ma, 61, käin autokoolis, keeletunnis, võimlemas, bridzhi mängimas. Mul paraku pole aega. Kes sünnitas, see hoolitsegu.
Ma ei pea silmas kättemaksu, aga mul õnnestus 31 aasta jooksul lasteta veeta kokku umbes 8 ööd. Kui järgmisi lapsi sünnitades haiglas olin ja üks kord kahepäevane reis Riiga. Ma jumaldasin olla koos oma lastega.
Ja eeldan seda ka nüüd oma neljalt tütrelt ja ühelt pojalt. Andku tuld. Mina olen alati kohal, kui on ASAP vaja laps lasteaiast koju viia. Aga nädalate kaupa last hoida — tänan, ei. Läbitud etapp.
Loomaaeda ja kontserdile viin neid suure heameelega, õpetan ja abistan, mängin ja kuulan, aga vanemad võtku ta vastu.
Isekas? Ma ei usu. Ma ei arva. Miks küll peaks üks ema soovima oma viieaastasest terve suvi või nädalavahetus eemal olla? See pole hoomatav. Ok, kui on haige või kirjutab dissertatsiooni.
Mina ei ole oma laste lapsehoidja. Ma olen nende ema ja kui nemad sooviksid, et ma oma viimased 15 aktiivset eluaastat panustaksin pikkadesse regulaarsetesse lapsehoidmistesse, siis ma oleksin neid valesti kasvatanud.
Vajad abi — aitan.
Micky — Sain vanaemaks 40 aastaselt ja olen nüüd kaheksa lapse vanaema. Lapselapsed on vanuses 1 — 20. Arvan, et olen nendega piisavalt tegelenud, vajadusel neid hoidnud. See on huvitav, sageli naljakas, armas tegevus. Ausalt öeldes, päris pisikesi — kuni kaheaastasi — hea meelega ei hoia, sest neile ei sobi mõnikord emast lahusolek ja see teeb asja keeruliseks.
Siiski tahaksin midagi öelda noortele: ärge olge alati väga kindlad, et teie vanematele see lapsehoidmine sobib. Isegi kui nad ei kurda. Minu lapsed olid omal ajal sageli minu vanemate juures. Ema oli siis üle 60 vana. Ta ei öelnud mulle kordagi, et ära too lapsi minu juurde, mul pole praegu tervis kõige parem jne. Ma arvasin siiralt, et sellega pole mingeid probleeme. Kui suri minu tädi ( ema õde ), sattusid minu kätte ema kirjad tädile. Ei, ta ei kirunud mind, ta ei öelnud, et ei taha lapsi enda juurde, kuid ta kirjutas sellest, kuidas ta nendega väsib, kuidas mõni terviseprobleem tunda annab jne. Ja mul hakkas häbi. Ainuke vabandus — ma olin noor ja rumal, ei osanud seda kõike ise näha ega taibata. Seega — küsige mõnikord, kas lapsed ei ole vanaemale — vanaisale vahel koormaks.
