Ebaküdoonia toodi Euroopasse möödunud sajandi lõpus, Eestisse ligi 30 aastat tagasi. Esmalt sai tuntuks põõsakujuline vorm, sest just õitsemise ajal mais-juunis on ebaküdoonia oma erkpunaste kauapüsivate õitega imekaunis. Septembriks ilmuvad aromaatsed sidrunhapud rohelised või kollased õunviljad, mis pole oma liighapu maitse ja pektiinainete sisalduse tõttu toorelt söödavad. Eestis on üheks talvekindlamaks liigiks jaapani ebaküdoonia, tema viljad on kollakad ja tugevate raviomadustega. Teadmatusest, kuidas ebaküdoonia vilju kasutada, jäetakse nad tihti koristamata. Sellest on kahju, sest kõrge vitamiini C ja sidrunhappe sisalduse ning valdavalt kollaka värvi tõttu kutsutakse tema vilju põhjamaa sidruniks. Vitamiini C ja aroomiaineid leidub viljakoores kolm korda rohkem kui vilja sees, seepärast tuleb ebaküdooniat kasutada üksnes koorimata, kui just pole huvi tema koore tee järele. Rohkesti leidub ebaküdoonias ka pektiinaineid, park- ja värvaineid, eeterlikke õlisid, mikroelementidest rauda ja vaske.

Kogu vili tarvilik Bioloogiliselt aktiivseid aineid leidub kogu põõsas — nii viljas, seemnetes, koores, lehtedes, võrsetes kui pungades. Ebaküdoonia vilju võib säilitada vesihoidisena, tooretest viljadest saab valmistada suhkrutõmmist, kompotti, keedist, sukaadi, tarretist, mahla. Väga väärtuslikud on segahoidised teiste puuviljade ja marjadega. Noori lehti ja võrseid võib hapuka maitse saamiseks lisada kõrvitsa-, õuna-, lehtsalatile jpt toitudesse. Riivitud viljad sobivad hästi meega ja lisandina happevaestele puuvilja- ja marjahoidistele. Ka ebaküdoonia seemned on heaks maitseaineks ja sobivad paljudele toitudele pähklimaitselise lisandina. Viljast on seemneid hõlbus kätte saada — nad asuvad kobaras otse selle südames. Seemned on eriti rikkad joodi, vitamiini E ja raua sisalduselt. Puhastamisel tuleb ebaküdooonia seemned hoolikalt kokku koguda ja kuivatada. Kasutada võib jahvatatult (kohviveskis purustatult) putrudes, hautistes, küpsetistes. Need, kes valmistavad arooniasiirupit (nt kirsimaitselist koos kirsilehtedega), võiks sidrunhappe asemel kasutada purustatud ebaküdoonia vilju. Olen aastaid nii teinud ja saanud tõeliselt väärtusliku siirupi, mida talvel mõnus joogile lisada. Mis kõige tähtsam — vilju pole vaja puhastada, vaid koos seemnetega purustada. Ebaküdoonia viljad sobivad ka sügavkülmutamiseks, kui nad eelnevalt 2-3 minutiks keeva vette kasta (hoida keevas vees sõela peal). Kui hoidiseid pole kombeks valmistada, siis võib ebaküdoonia vilju ka kuivatada: lõigata vili seemnetest puhastatult ribadeks (hoida veidi sidrunhappelahuses tumenemise vältimiseks) ja kuivatada 30–40 kraadises kuumuses. Kuivatatud lõike võib kasutada leivasupis jt magustoitudes koos magedamaitseliste marjade või puuviljadega, samuti tee jt jookide valmistamisel.

Raviomadustest Ebaküdoonia raviomadused olid Idamaades tuntud juba möödunud sajandil. Ravi eesmärgil saab kasutada kõiki osi: lehti tee valmistamiseks, toore vilja püreed meega (lastakse enne tarvitamist toatemperatuuril paar tundi seista), lehti ja vilju tõmmisena jne. Vähihaigetel soovitatakse süüa riivitud vilju koos meega, vähemalt 1 tl enne sööki 2-3 korda päevas. Kehvveresuse puhul kõikvõimalike toitudena: riivitult koos meega, teena jne. Kehva seedimise korrastamiseks juua leheteed või tõmmist viljadest ja lehtedest 30 min enne sööki. Nõrga maksa- ja maotegevuse korral võtta toore vilja ekstrakti 30 min enne sööki. Jämesoolehaavandite, mao ja soolte limaskesta põletiku korral on hea enne sööki juua 0,5 kl leheteed (1 tl kuivatatud peenestatud lehti 1 kl keevale veele, tõmmata 15-20 min). Toored viljad aitavad organismist vett eritada, kui kasutame neid vilju vesitõmmisena (1 spl peenestatud vilju valada üle 1 kl keeva veega, tõmmata 30 min). Juua üksnes hommikupoolikul 0,5–0,75 kl. AIVE LUIGELA

Ebaküdoonia hoidiseid

Ebaküdoonia toorsiirup Võtta 1 kg viljade kohta 800 g kuni 1 kg suhkrut. Viljad poolitada pikuti, eemaldada seemned, lõigata õhukesteks viiludeks ja laduda kihiti suhkruga purkidesse. Pole vaja õhukindlat sulgemist, küll aga jahedat hoiuruumi. Siirupit saab kasutada jookide ja tee sees, magusaid vilju aga küpsetistes ja magustoitudes.

Ebaküdoonia–kibuvitsamarja kompott 500 g ebaküdoonia vilju 500 g kibuvitsa (kurdlehise viljad) marju 1 l vett 500 g suhkrut Veest ja suhkrust keeta siirup. Viljadest eemaldada seemned, lõigata ratasteks ja keeta siirupis 5-7 min. Segu tõsta purkidesse, lisada poolitatud, seemnetest puhastatud kibuvitsamarjad ning kuumutada purke vesivannil 80 kraadi juures veel 10 minutit. Kaanetada õhukindlalt. Põhimõtteliselt võib sama retsepi järgi ka moosi valmistada.

Ebaküdoonia sukaad 1 kg puhastatud vilju 1 kg suhkrut 1 kl vett Ebaküdoonia viljad puhastada seemnetest ja tükeldada sektoriteks. Suhkrust ja veest keedetud siirup jahutada ja valada jahutatult viljadele, hoida kaanetatud nõus 24 tundi. Seejärel valada siirup paksupõhjalisse potti ja keeta tihedamaks, valada kuumalt uuesti lõikudele, jätta jälle järgmise päevani seisma ning keeta u 15–20 min, kuni viljad muutuvad klaasjaks. Seejärel nõrutada siirup viljadelt ja kuivatada viilud soojas (20–30 kraadi juures) küpsetuspaberil. Kuivatamise lõpu eel võite veeretada tükikesi suhkrus ja seejärel kuivatada lõplikult. Suhkrustatud viile hoida kinnises klaasnõus. Siirup aga sulgeda õhukindlalt purkidesse. Sukaad sobib kookide, tortide ja mitmesuguste magustoitude kaunistamiseks, aga ka kommi asemel krõbistamiseks.

Musta aroonia mahl-siirup 5 kg musta aroonia marju 2 kg ebaküdoonia purustatud vilju 3–4 peotäit kirsilehti suhkrut Musta aroonia marjad laduda kihiti kirsilehtede ja purustatud ebaküdooniatega emailämbrisse. Peale valada keev vesi (peab täielikult katma) ja jätta kaetult vähemalt 24 tunniks seisma. Parem on hoida paar tundi ka pliidil soojas. Kurnata vedelik keedunõusse, lisada suhkur vastavalt maitsele, keeta aeglasel tulel 20 min ja sulgeda õhukindlalt purkidesse. Kui kodus on mehaaniline purustaja või elektriline hakklihamasin, võib purustajast läbi lasta ka arooniad — tuleb kontsentreeritum mahl.