Kasulik toit immuunsüsteemi jaoks


Nüüd, kuigi see pole just eriti taktitundeline, vaadakem, milline toit on inimese taldrikul, kelle eest viirused ja mikroobid pakku jooksevad.

Porgand, petersell, spinat, munakollane, magus punane pipar – juba kõigest sellest saab niisuguse salati valmistada, et pärast sõrmedki puhtakse lakutakse. Samuti ka maks, juust, mango, hurmaa.

Miks?
Kõik loetletud toiduained sisaldavad provitamiini A (karotiini), mis kaitseb nahka ja limaskesti.
See on tähtis, sest kuiva naha mikroskoopiliste vigastuste ning ebapiisavalt niisutatud hingamisteede limaskestades olevate pragude läbi tungivad viirused kergesti organismi.
Peale selle on beeta-karotiin antioksüdant, mis võitleb vabade radikaalidega ning aitab immuunsüsteemil jagu saada kõikvõimalikest ebatüüpilistest rakkudest.

Lõhe, paltus, kanaliha, riis, oad, avokaado, kreeka pähklid. Desserttaldrikul – banaanid.

Miks?
Siin on ühendav element B6-vitamiin, millel on organismis eriline roll.
B6-vitamiin sisaldub fermentides ning osaleb koos nendega rohkem kui neljakümnes biokeemilises reaktsioonis, sealhulgas ka immuunsetes.
Lisaks mängib B6-vitamiin suurt osa antikehade moodustumisel.

Roheline bulgaaria pipar, brokkoli, rõigas, kapsas, apelsinid, sidrunid.

Miks?
Need sisaldavad hulgaliselt C-vitamiini, mis on hästituntud kaitse külmetuste eest.
Askorbiinhape aktiviseerib kudede taastamise ja raviprotsesse, mõjub praktiliselt igale immuunsüsteemi lülile.
C-vitamiin ei lase viirustel end muretult tunda ning suurendab immuunssüsteemi rakkude aktiivsust (õigem oleks öelda – agressiivsust).

Heeringas, forell, tuuni- ja karpkala, haug.

Miks?
Kalas on kõige suurem kogus D-vitamiini. See vitamiin on hädavajalik luudele, kuid mitte ainult.
D-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, kuid eriliselt – soodustades luukoe kasvu ning õiget arengut, annab see võimaluse normaalselt funktsioneerida luuüdil, kus moodustuvad immuunsüsteemi rakud.

Taimeõli, pählid, seemned

Miks?
Rohke E-vitamiini sisalduse tõttu toetavad need aktiivselt immuunsüsteemi tööd.
Peale antioksüdantsete omaduste ning selliste tähtsate ainete nagu rasvhapete, vitamiinide ja hormoonide kaitsmise oksüdeerumise eest, stimuleerib E-vitamiin ka lümfotsüütide tööd ning soodustab immuunkompetentsete rakkude kasvu stimuleeriva aine moodustumist.
E-vitamiin pidurdab ka selliste ainete teket, mis lämmatavad organismis immuunreaktsioone.

Kõrvitsaseemned, nisu, kaerahelbed, tatar, mais.

Miks?
Neis sisalduv magneesium aktiviseerib fermente, osaleb energeetilises vahetuses ning stabiliseerib immuunsüsteemi tööd.

Pistaatsiad, soja, nisuidud, mereannid, riis.

Miks?
Nendes produktides sisaldub mikroskoopilistes kogustes seleeni, millel on omadus võidelda vananemisega ning aktiviseerida immuunsüsteemi.
Peale selle neutraliseerib seleen selliseid organismile mürgiseid aineid nagu kadmium ja elavhõbe.

Punane tailiha ning linnuliha, mereannid, piim, kaerahelbed.

Miks?
Teadlased peavad tsinki kõige tähtsamaks immuunsüsteemi lüliks.
Tsingi puudjääk viib luuüdis ja harknäärmes vahetult immuunreaktsioonides osalevate leukotsüütide vähenemiseni.

Nimekirjades pole.
Suitsuvorst, viinerid, (keedetud) sealiha, rinnaliha tükk, seakarbonaad, kreemitorud ja –korvikesed, ekleerid, hapukoor, või.

Miks?
Immunoloogide arvamust mööda mõjub selline toit, milles 40% kalorsusest tagatakse rasva arvel, negatiivselt immuunsüsteemi tööle.
Ometi keelduda täielikult rasvu sisaldavatest toiduainetest ka ei tasu – rasva puudus alandab samuti vastupanuvõimet infektsioonidele.
Ka rasvlahustuvaid vitamiine nagu, A-, D-, E- ja K on sel juhul raskem omastada.