Kuidas küpsetada parimaid verivorste?

 (32)
Kuidas küpsetada parimaid verivorste?
Scanpix

Rakvere Lihakombinaadi lihatoodete tootejuht Heli Sepp heidab pilgu eestlaste suure jõululemmiku, verivorsti ajaloole, tutvustab levinumaid veretooteid ja jagab nippe, kuidas verivorsti kõige paremini küpsetada.

Mis on veretooted?

Levinumateks veretoodeteks on verivorst, verikäkk, verileib ja veripannkoogid. Kõik need on valmis segatud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest. Juurde on lisatud seapekki, seakamarat või muud taolist lihatoorainet. Saadud segu maitsestatakse maitseainetega ning keedetakse või küpsetatakse tootesisese temperatuurini vähemalt 72 kraadi.

Levinumad veretooted:

Verivorst on naturaal- või söödavasse kunstkesta (kollageeni) pritsitud veretoode.
Verikäkk on jahu sisaldav veretoode, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil liigendatud väikesteks osadeks.
Verileib on vormis küpsetatud kestata veretoode.
Veripannkooke valmistatakse lisades odra- või rukkijahu taignale verd ja maitseained.

Veretoodete ajaloost:

Veretooted kuuluvad maailma esimeste lihatoodete hulka. Verivorstide päritolupaigaks peetakse Kreekat ning seda on mainitud üle 5000 aasta vanustes tekstides. Erinevatele ajaloolistele faktidele tuginedes jõudis verivorst Lääne-Eestisse rannarootslaste kaudu ning Lõuna-Eestisse Lätist 19. sajandi lõpul ja eelmise sajandi alguses. Enne seda tegid eestlased jõululauale valget tanguvorsti, mis oma olemuselt on verivorstiga sarnane, kuid ilma vereta.

Seotud lood:

5 põhjust verivorstide ja teiste veretoodete söömiseks:

1. Veri nagu lihagi on kõrge raua sisaldusega
2. Veri sisaldab B12-vitamiini
3. Lihas ja veres leiduvat rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimetoidus sisalduvat rauda
4. Vere rasvasisaldus on väike, vee- ja valgusisaldus suur
5. Veretooted on toitainete- ja energiarikkad — sellepärast ongi neid tooteid hea tarbida just külmal ja pimedal talveperioodil

Nippe ja nõuandeid maitsvate verivorstide valmistamiseks:

Verivorsti valmistamisel on oluline teada, kas tegemist on naturaalses sea- või lambasooles oleva verivorstiga või on see pritsitud kollageeni ehk söödavasse kunstkesta. Naturaalses sea- või lambasooles verivorsti küpsemisaeg on ca 20-30 minutit, kollageenis verivorsti küpsemisaeg 10-15 minutit.

Praeahjus verivorste küpsetama asudes tuleb panna esmalt pannile veidi rasvainet — searasva või õli. Samuti võib asetada ahju veenõu auru tekkimiseks ning asetada siis veretooted pannile. Kes panni ei soovi rasvaseks teha, võib kasutada küpsetuspaberit, mille pealt saab peale ahjust välja võtmist verivorstid hõlpsasti kätte.
Soovi korral võib verivorstid kergelt toiduõliga üle pintseldada, see kaitseb vorsti purunemise eest ja annab kestale kena läike.

Verivorste on oluline 2/3 küpsetusajast (~15-20min) hoida madalamal temperatuuril 180 kraadi juures ja seejärel tõsta temperatuur (~10min) 200 kraadini. Selliselt toimides saab vorst parajalt krõbe.
Eriti krõmpsuva kooriku saab vorste näiteks meega määrides või flambeerides. Flambeerimiseks tuleb vorstid kange alkoholiga üle valada ning lauale viies põlema süüdata. Verivorstide koorik muutub veelgi krõbedamaks ja rooga on ka pidulikum serveerida

Pannil verivorste küpsetama hakates tuleb esmalt vorsti sisse kahvliga augud teha. Seejärel aseta vorstid leigele rasvainega kaetud pannile. Kui panna vorstid kuumale pannile, ei pea verivorsti nahk sellisele kuumusele vastu ning tulemuseks on pannitäis purunenud vorstisegu.
Pannil tuleb verivorstide küpsetamiseks varuda aega. Neid peab küpsetama mõõdukal kuumusel ja mõlemalt poolt parajalt krõbedaks.

Parima maitseelamuse saamiseks tuleb verivorste ja teisi veretooteid serveerida kuumalt hapukoorega ning kõrvitsa-, pohla-õunasalati või peedisalatiga.