Nii ostad poest vaid värsket kala!
Ranna- ja mererahvas küll, kuid kala sööme me ikkagi liiga vähe ja harva. Isegi siis, kui meie nädalas veel kalapäevad olid, jäeti just kalatükk puutumata. Nüüd on lood pisut paremad, seda näitab kasvõi sushi-majade rohkus. Kuid poest jätab mõnigi perenaine kala ostmata pelgalt teadmatusest. Sest äkki polegi värske?
Kuna meie lettidel on pidevalt saadaval kõikvõimalikke lõhetooted, siis seletamegi just selle liigi näitel, kuidas värsket kala poes ära tunda.
Kala lagunemine ehk roiskumine hakkab pihta hetkest, mil ta surmatakse.
Mikrobioloogiline riknemine, kalaliha oksüdeerumine, töötlemis-, transpordi- ja säilitustingimused on peamised tegurid, mis hakkavad mõjutama kala kvaliteedi langust.
Mida rohkem kala enne tarbijani jõudmist ühel või teisel moel töödeldakse, seda enam kiireneb lagunemisprotsess. Mida rohkem kulub aega kala surmamise hetkest tarbija lauale jõudmiseni, seda rohkem kaotab kala oma värskusest ja kvaliteedist.
Lõhn
Värskel forellil ja lõhel on kergelt tuntav värske puuvilja lõhn. Paljudest teistest värsketest kaladest on tunda adru lõhna.
Nõrk ebameeldivalt terav lõhn aga viitab kalades aktiviseerunud roiskumisprotsessidele. Kui kalapoodi sisenedes tunnete ninakraapivat ammoniaagihaisu, tasub olla kalaostul ettevaatlik. Ammoonium on üks kolmest põhilisest lenduvast lämmastikühendist, mis vabaneb kalaliha valkude lagunemisel. Kala valkude lagunemisel lenduvate ammooniumi, di- ja trimetüülamiini koguste mõõtmisega on võimalik määrata kala riknemise astet, kuid tasub tähele panna, et need ühendid esinevad märgatavates kogustes alles kala hilisemas lagunemisfaasis — siis, kui kala on üle 10 päeva seisnud.
Kui teravad aroomid on kalaleti ääres eriti tuntavad, on suure tõenäosusega ka kalakauplus ise must ja kasimata. Soovitame sinna poodi enam mitte tagasi minna.
Silmad
Värske kala silmad on selged, puhtad, kergelt punnis.
Kalas toimuva roiskumisprotsessi tulemusel muutub silmade välispind esmalt tuhmiks — nagu oleks kaetunud. Protsessi jätkudes vajuvad kala silmad pealuu sisse auku.
Lõpused
Lõpused peaksid olema puhtad, punakas-roosad.
Kala lõpused on hea verevarustusega, sellest ka õrnpunane värv. Pärast kala surmamist on just lõpused kohaks, kus väliskeskkonnast pärinev mikrofloora kõige hoogsamalt paljunema hakkab (elus kalal leiab mikroorganisme samas suurusjärgus nii lõpustelt kui soolestikust — 103-109 cfu/g). Seepärast on lõpuste värv ja välimus üheks kõige mugavamaks orientiiriks (lõhna kõrval) kala värskusastme hindamisel.
Limased või tumepunased lõpused annavad tunnistust käivitunud roiskumisprotsessidest.
Mäletage vanasõna: “Kala hakkab mädanema peast!”
Nahk
Nahk peab olema terve ja muljumisjälgedeta. Kergelt särav, niiske. Kergelt libe, mitte limane. Värske kala nahk on elastne — näpuga vajutades ei teki lohujälge.
Soomused
Soomused peaks olema hõbedase helgiga ja kala naha küljes kinni.
Kuiva nahaga kala jätke ostmata, sest ilmselgelt ei ole kalakaupmees järginud kalatoodete hoiutingimusi ja tõenäoliselt leiate sellise kala juurest palju teisi riknemise tunnuseid.
Kere
Soovitame katset: paluge kalamüüjal kala sabapoolset otsa pidi horisontaalselt leti kohale tõsta. Kala on väga värske, kui kala jääb sirgeks nagu pulk. Kala on kvaliteetne ja heas värskuses, kui peapoolne osa vajub horisontaalpinnast 15–25% allapoole. Pärast surmamist püsib kala kere sõltuvalt hoiutingimustest ja liigist jäik 20–40 tundi, misjärel on juba näha lihasstruktuuride lagunemise tulemused — lihased lähevad pehmeks.
Kala kõhuõõs on puhas, ei sisalda tumedat verd. Tume veri viitab roiskumisprotsessidele kõhuõõnes ja kalatöötleja töö madalale kvaliteedile.
Värv
Lõheliste liha värv olgu heleroosast punaseni. Kala filee ei tohi olla tumepunaste täppide ega laikudega. Tumepunane värv on tingitud fileesisestest verevalumitest. Verevalumid tekivad vigadest kala töötlemisel ja muutuvad roiskumiskeskusteks.
Filee välispind
Kergelt särav, niiske pealispind. Filee pind ei tohi olla määrdunud.
Filee lihaskiud on tihedalt üksteise kõrval. Liha sees ei ole lõhesid ega auke.
Rebenenud või auklik filee viitab vigadele kala töötlemisel, mis lubab eeldada kalafilee kvaliteedi olulist langust. Lõhenenud püdelpehme filee osutab juba lagunema hakkavale kalalihale, mille tarvitamine kahjustaks sööja tervist.
Lihaskiudude vahel peab olema selgelt nähtav kontrastne sidekoeline nn vaheliin — “myocommata”. Selles piirkonnas koguneb kalarasv, muuhulgas ka üliväärtuslikud polüküllastumata omega-3 ja omega-6 rasvhapped. (Neid elutegevuseks vajalikke polüküllastumata rasvhappeid ei suuda inimorganism, erinevalt mõnedest mikroorganismidest ja taimeliikidest, ise sünteesida, seetõttu kutsutakse neid ka asendamatuteks.)
Lõhe, mille filees ei ole sellist kontrastset joonist selgelt väljendunud, on madala kvaliteedi ja toiteväärtusega ning tavaliselt ei vääri tema eest küsitavat hinda.
Loodame, et sellest lühidast ülevaatest leiate praktilist abi leti ääres värsket kvaliteetset kala valides.