Rohenäppude eri: maitsetaimede kasvatamine toas

 (3)
Rohenäppude eri: maitsetaimede kasvatamine toas
---

Populaarse toidublogi www.tassike.ee pidaja Marju Randmer annab väärt näpunäiteid, kuidas erinevaid maitsetaimi kodus kasvatada ja hooldada.

Viimaste aastatega on näppupidi mullas olemine saanud järjest popimaks. Ei teagi, kas Masul on selles olnud oma osa või on lihtsalt isekasvatamise ja koduse tooraine trend ka meie inimesteni rohkem jõudnud. Igatahes on see väga tore! Sellel alal on erinevaid harrastajaid: kes aialapikesel, kes kasvuhoones, kes tubastes tingimustes. Kuna mul on täpselt üks korter-elamine Tallinnas ja üks aialapp Pärnumaal, siis tuleb varakevadel (nii veebruar-märts) tubastes tingimustes pihta hakata ja kevadel aeda ümber kolida.

Maitsetaimi olen aknalaua peal kasvatanud juba viimased… mmm… mitu aastat. Näiteks rukolat (esimesed seemned sain kusjuures Soomest, siis ei olnud see Eestis veel nii IN), tilli, murulauku, tüümiani, salveid, iisopit, melissi, piparmünti ja loomulikult basiilikut (NB! käänatakse basiilik, basiiliku, basiilikut — päris palju nalja sai, kui lugesin artklist, et “Algaja maitsetaimede kasvataja võiks esmalt istutada endale aeda, verandale või rõdule basiilika…” Olgem ausad, see oleks ka professionaalidele üsna võimatu ülesanne!)

Lisaks on mul aknal kasvanud punased tomatid ja kui mul veel läänepoolne rõdu oli, kasvatasin seal neile lisaks isegi kartulit! Olid head ajad. Nüüd on mul vaid idapoolsed ilma aknalaudadeta aknad ja Prantsuse rõdu (kas keegi selgitaks muide, miks seda üldse rõduks nimetatakse?), nii et super tingimusi kasvatamiseks ei ole, aga ma ei anna alla — isu näpud mullaseks teha ja iga päev väikeste taimekeste sirgumist jälgida on lihtsalt mitu korda suurem kui reaalsustaju. Oma kodust on toidu maitsestamiseks paar lõhnavat oksa napsata ju nii mõnus!

Seotud lood:

Veel enne kevadkülvi tegemist tuli mul mõte, et peaksin selle toaaianduse endale ikka põhjalikumalt selgeks tegema. Varem olen ikka teinud nii, nagu endale õige on tundunud, aga tegelikult suurt tausta ma ei tea. Rääkimata peensustest. Niisiis otsustasin endale teha ühe (hoiatus: üsna pika!) kokkuvõtte maitsetaimede külvamisest, turult-poest-aiast tuppa toomisest, et oleks hea kuskilt aeg-ajalt asju meelde tuletada. Ehk on abi ka kellelegi teisele? Või on kellelgi veel paremaid õpetussõnu? Ootan! Niisis, läks…

Külvamine

Maitsetaimede külvamisel tuleks kasutada kindlasti seemnete külvamiseks mõeldud külviturvast, kuna see on haigustevaba ja sisaldab vajalikke väetisi. Seemnete külvamisel tuleb alati jälgida juhiseid pakendil – mõned vajavad mullaga katmist, teised aga mitte, mõned külvatakse juba veebruaris, mõned aprillis jne (ühe külvikalendri leiad ka Eesti Aiaklubist). Taimed tuleks külvata kasti ning katta see näiteks toidukilega või pista kilekotti (või kasutada minikasvuhoonet). Oluline on jälgida, et “kasvuhoone” lakke ei tekiks niiskust. Kui see on tekkinud, eemalda kate ja lase niiskusel normaliseeruda ning kata siis uuesti.

Enamus maitsetaimi vajavad idanemiseks pimedust (kuid mitte kõik, vaata pakendil juhist!), niiskust ja eelistavad sellel ajal altsoojust (põrandaküte!). Kui alt ei ole võimalik seemnekasti soojendada, siis võib selle katta ajalehega, mis tekitab ka soojema kliima. Kuigi ajaleht võib veidi valgust läbi lasta tuleks kohe, kui seemned on idanenud see eemaldada ning äsja tärganud taimedega kast asetada võimalikult valgesse kota, et taim saaks kohe varakult palju valgust ja kasvaks jämedaks ega veniks pikaks (mis on märk vähesest valgusest). Kui taimed on äsja tärganud, tuleks neid esimese 2 nädala jooksul kasta ettevaatlikult iga päev, edasi juba harvem.

Kui taimedele on kasvanud idulehed ja ka kaks oma lehte, tuleks taimed pikeerida. Ümberistutamisel võib taime kõige alumised 2 lehte ära näpistada ning taim nii sügavale mulda istutada, et äranäpistatud lehed jääksid mulla alla – siis kasvatab taim nendest kohtades juured. Enamus maitsetaimi juurduvad 2-4 nädalaga.

Valgus

Maitsetaimed on valguse suhtes väga tundlikud. Tegelikult võiksi öelda, et kui rohenäpul õnnestub tagada taimedele vajalik valgus, on tee tubase aia poole juba poolenisti käidud. Kõige parem on maitsetaimedele tuba, kuhu paistab idapäike, sest seal paistab puhas ja hele päike, mis ei muutu samal ajal liiga kuumaks. Lõuna- ja läänepoolsed aknad on samuti väga head, aga suvekuudel peaks jälgima, et päike liiga ereda ja kuumana neile liiga ei teeks. Põhja suunas avanevad aknad ei ole eriti head maitsetaimede kasvatamiseks, sest lihtsalt puudub vajalik valgus taime normaalseks ja terveks kasvamiseks. Üldiselt võib öelda, et iga aken, kuhu paistab päevas vähemalt 4-6 tundi otsest päikest, peaks maitsetaimede kasvuks sobima.

Taimed peaks asetama võimalikult akna lähedale, sest mida kaugemal aknast, seda ebatõhusamaks valgus taimede jaoks muutub. Erandiks on lõuna- ja läänepoolsed aknad, kus suvekuudel võiks taimed just aknast veidi eemale tõsta, et need ka suve üle elaksid.

Kui majapidamises ei ole ühtegi soodsat akent ega piisavalt valget ruumi maitsetaimede pidamiseks, võib kasutada ka spetsiaalseid taimekasvulampe (olen ostnud ise Hortesest) või päevavalguslampe, aga tegelikult on ka igasugune muu valgus taimedele alati hea. Tuleks jälgida, et valgusti asuks taimedest vähemalt 16-25 cm kõrgemal ja et taimedele antaks valgusest ka puhkust.

Poest-turult ostetud ürtide kasvatamine kodus

Plastpottides ostetud taimede puhul tuleks kohe vaadata, kas need nõuavad ümberistutamist – kui juured on plastpoti põhjast välja kasvanud, tuleb taim ümber istutada. Poetaimed pidavat juurduma hästi, kui taime võrsed kõvasti kärpida, jättes igale taimele vaid mõne päris lehe idulehtede kohale. Taimed vajavad pottides kasvamisel kindlasti drenaaži – selleks aseta enne poti mullaga täitmist selle põhja vähemalt 2,5 cm paksune kiht kergkruusa (kive vms) mis laseks õhul ja veel läbi mulla liikuda ning poti august välja tulla.

Maitsetaimede muld ei tohi olla liiga raske ja tihke, seepärast on juba poes müüdavatele muldadele lisatud liiva ja mulla pehmemaks tegemiseks tavaliselt ka lupja (pikeerimismuld). Maitsetaimede potid peaksid toalilledest erinevalt olema just pigem suured kui väiksed (vähemalt 1,5 l), sest taime juured täidavad kiiresti poti ning siis hakkab taime kasv aeglustuma ja uued võrsed saavad nõrgad ja väetid.

Ühesuguste kasvutingimustega taimi võib istutada ka ühte potti, kuid tuleks arvestada, et pott liiga täis ei saaks (20 cm läbimõõduga potti mahub 3-4 taime). Ovaalsesse potti või taimekastidesse istutades peaks taimede vahe olema vähemalt 8-10 cm. Kui taimed istutatud, tuleb neid paar nädalat otsese päikesevalguse eest kaitsta, et need saaksid juurduda. Juurdumist kiirendab igapäevane võra piserdamine pulverisaatori abil toasooja keedetud või filtreeritud veega; otse kraanist võetud vesi kipub suurtele lehtedele jätma inetu valge sademe. Istutatud taimede mulda tohib uuesti kasta alles siis, kui istutamise juures täielikult läbiligunenud potimuld on jõudnud paari sentimeetri sügavuselt läbi kuivada ja heledaks muutuda. Eduka juurdumise kindlaks tunnuseks on esimeste uute võrsete ilmumine. Nüüd võib hakata taimi juba kastma, kallates toaleiget vett potialusele või otse mullale. Ka päikese eest pole taimi enam vaja varjata.

Temperatuur ja kastmine

Enamus maitsetaimi eelistab sooja, kuid mitte liiga palavat kasvukohta (u 16-21 C). Lisaks temperatuurile on oluline ka jälgida õhu liikumist ning maitsetaimede kõrvale soovitatakse isegi asetada ventilaator, et neid tuulutada. Kastmisel tuleb jälgida, et ei kastetaks taimi üle, mistõttu võivad taime juured kergesti mädanema minna. Selle vältimiseks on hea kasta alati hommikuti, siis jõuab üleliigne niiskus päeva jooksul ära aurata. Vana hea näputest aitab kontrollida, millal tuleks taime kasta. Pista näpp u 1,5 cm sügavusele mulda. Kui näpp on välja võttes kuiv, tuleks taime kasta, kui ei, tee sama test järgmisel päeval uuesti. Samuti soovitatakse maitsetaimi kasta pigem harvem ja korralikult kui tihti ja vähe. Selleks kasta taime nii kaua, kuni poti põhjas olevast august hakkab vesi välja tulema. Kui vesi ei tule välja, uuri, mis drenaaži takistab ja kui pott tundubki umbes olevat, tuleks taim parema drenaažiga potti istutada. Näiteks tüümian, salvei, oregano, majoraan ja loorber tuleks enne kastmist lasta peaaegu läbi kuivada, aga näiteks rosmariini puhul ei tohiks seda kunagi teha.

Õhuniiskus

Maitsetaimede jaoks on oluline ka õhuniiskis. Tubastes tingimustes on see tihti liiga kuiv. Selle vastu aitab taimede ümbruses õhku vee pihustamine või pottide alla asetatud lai anum, mis on täidetud väikeste kivikeste ja veega. See tekitab taimede ümbruses niiskust ja üsna kindlasti üllatab see, kui ruttu tegelikult sinna vett juurde lisama peab.

Kahjuritõrje

Kui tundub, et taimi on kimbutama tulnud mõni kahjur, siis tasub taime “uputada“. Selleks tuleb taime roheline (maapealne osa) üleni leigesse ja kergelt seebisesse vette pista (tagurpidi, samal ajal käega potti toestada, et mullakadu vähendada) ning lasta nii paar minutit seista. Seejärel võtta taim veest välja ning asetada tagasi oma kohale. Protseduuri võib vajadusel korrata iga nädal 1-2 korda, nii peaksid 2-3 nädalaga kahjurid kaduma. Kui taime ei saa tagurpidi keerata, võib samasugust vedelikku pihustada ka otse taimele, kuid seejuures tuleks jälgida, et pihustatakse ka lehtede alla, kuna tavaliselt pesitsevad kahjurite munad just seal. Sellise kahjuritõrje puhul tuleks maitsetaimed ka alati enne toidutegemisel kasutamist ära pesta.

Maitsetaimed ja nende vajadused

Basiilik – vajab päikselist kasvukohta ja kannatab kuiva õhku, seetõttu soovitatav kasvatada tubastes tingimustes soojadel ja päikeselistel suvekuudel. Et kasvuiga pikendada, tuleks vältida taimel õite loomist ning taimevars tagasi näpistada, aga mitte kunagi rohkem kui 1/3 taimest.

Murulauk – võrreldes paljude teiste maitsetaimedega ei nõua palju valgust, mistõttu soovitatakse algajatel sellega katsetada. On aretatud ka eraldi tubane sort – Grolau (Horteses täitsa olemas).

Lavendel – toas kasvatamiseks soovitatakse kääbusvariante. Armastab otsest päikesevalgust. Kasvab hästi suuremat sorti anumates.

Majoraan – kasvab hästi eraldi potis. Sooja toa jaoks soovitatakse valida magus majoraan.

Piparmünt – kasvatada soovitavalt eraldi potis, sest kasvab kiirest. Ei taha kuuma päikest.

Petersell – ei nõua palju päikest, kuid on ka väga aeglase kasvuga ja ei anna seetõttu ka palju “vilja”.

Estragon – kasvab hästi eraldi potis. Kannatab otsest päikest, aga talub ka üsna hästi varju.

Tüümian (aed-liivatee) – vajab palju valgust (tõenäoliselt ka lisavalgust) ning kasta tuleks pigem ettevaatlikult ja vähehaaval.

Rosmariin – vajab palju valgust (tõenäoliselt ka lisavalgust) ja ei talu liiga sooja ruumi (normaalne u 18 C). Eelistatum on madal ja tihe puhmas kui pikk üksik oks, seepärast võiks ka rosmariini tagasi lõigata, aga mitte kunagi rohkem kui 1/3 taimest. Väga tundlik ka ülekastmisele. Toitudesse kulub üsna vähe ja seetõttu on toas kasvatamiseks jällegi hea taim.

Salvei – armastab otsest päikesevalgust, kuid on ülitundlik ülekastmise suhtes ja ka väga kopitusealdis. Peetakse üsna raskeks taimeks, mida toas kasvatada. Aga kui proovida, siis võiks eelistada kääbussorte, mis kasvavad toatingimustes paremini.

Sidrunhein – sidrunheinaga on toas lihtne, sest see ei nõua kasvamiseks mulda. Võib kasutada poest-turult ostetud taime, aga tuleks jälgida, et selle juureosa oleks terve. Taimel tuleks pealmine osa tagasi lõigata ning panna juuripidi 5 cm vee sisse. Taim ajab uued juured ja hakkab kasvatama uusi varsi (seda pole ma ise varem proovinud, aga täiestli juhuslikult ostsin paar päeva tagasi pundi sidrunheina, nii et nüüd juba katsetan ise ka). Kui taim on juured alla kasvatanud, võib ta jätta kas sinna samasse vette või istutada aeda ja kasvatada nii endale üks ilus puhmas imelist lõhna.

Oregano – vajab heaks kasvamiseks väga palju valgust.

Meliss – kasvab isegi üsna halbades valgustingimustes hästi.

Lisaks võib vaadata ka Eesti Aiaklubi artiklit erinevate taimede kasvutingimuste kohta.



NB! www.tassike.ee ja Marju Randmer said 2011 aasta parimate toidublogijate valimisel TEISE koha! Naistekas õnnitleb!