SÄÄSTUNIPID: kuidas jätta toiduained raiskamata

Nutikatel perenaistel on läbi aegade varuks olnud hulgaliselt nippe, et toit säiliks kauem, et ära saaks kasutada võimalikult suure osa toidust ja seda ei peaks ära viskama. Ka hea maitse on omadus, mis vähendab toidu äraviskamise tõenäosust. Siin on mõned kavalad nipid, mis aitavad perenaisel säästlikult toimetada.

Toidu säästev ettevalmistamine

Liha ülessulatamisel tuleb meeles pidada, et mida aeglasemalt see toimub, seda rohkem lihamahlu säilib. Kõige parem on seda teha külmkapis. Liha asetatakse kastrulisse või kaussi ja kaetakse niiske rätikuga. Jääkristallid sulavad aegamisi ja osa niiskust jõuab imenduda lihakiududesse, need paisuvad ja nende algne olek taastub. Kui liha sulatamisega on kiire, siis jäetakse see 2-3 tunniks toatemperatuurile seisma. Kuuma vee abil liha ei sulatata.

Et kooritud kartulid ei tumeneks, hoitakse neid külmas vees. Kartulite leotamist ei tohi teha pikalt, sest muidu hakkab C-vitamiin kartulis lagunema.

Et oad ja herned kiiremini pehmeks keeksid, tuleb neid eelnevalt külmas vees leotada. Ärge kasutage leotamiseks sooja vett, see muudab kaunviljad hapukaks.

Ka tatart, riisi, tange ja hirssi võib enne toidu valmistamist leotada.

Et mädarõigas ei tumeneks, tuleb ta üle kallata 3-5% äädikalahusega.

Soolaseeni ei tohi hoida soojas, kuid ka mitte külmutada: nii ühel kui ka teisel juhul muutuvad nad tumedaks.

Poolikuks jäänud vahuveinile enam korki peale panna ei saa, kui pistate pudelisuusse teelusika või noa, püsivad gaasid kuni järgmise päevani pudelis.

Kala saab säilitada paremini, kui pesta see korralikult külma veega läbi, pakkida paberisse ja panna jahedasse. Ka soolaga sissehõõrumine takistab kala riknemist. Kui säilitate kala kilekotis, jätke koti ots avatuks. Värske kala tuleb toiduks valmistada mõne tunni jooksul pärast ostmist.

Nippe kriiside ennetamiseks

Värsked seened riknevad kiiresti, eriti kui nad on korjatud vihmase ilmaga. Juba paaritunnise korvis seismise järel muutuvad nad pehmeks ja tarvitamiskõlbmatuks. Seepärast tuleb nad pärast korjamist ja puhastamist kohe ära teha.

Seenetoite ei saa kaua säilitada.

Ärge külmutage uuesti juba kord sügavkülmutatud ja sulanud toiduaineid. Bakterite kasv algab kohe, kui toiduaine on üles sulanud.

Leivakasti või -kappi on soovitav puhastada kord nädalas, eriti hoolas peab olema niisketel suvepäevadel.

Et kissellis ei tekiks klimpe, peab tärklise korralikult külma veega segama. Saadud vedelik kallatakse keeva mahla sisse, kuid seda ei valate mitte keskele, vaid mööda serva. Tasub jälgida, et mahl liiga ägedalt ei keeks. Kissell kipub pritsima.

Et sool tükki ja niiskeks ei läheks, lisage soolanõusse leht kuivatuspaberit või mõni riisitera. Kui sool siiski niiskeks läheb, lisage 6-10% tärklist. Nii jääb sool igasuguse õhuniiskusega kuivaks. Väike tärkliselisand ei muuda soola maitset ega ka värvust.

Et õunad küpsetamisel lõhki ei läheks ja panni külge kinni ei jääks, tuleb nad mitmest kohast eelnevat nõelaga läbi torkida ja pannile veidi vett lisada.

Soolatud köögiviljad ei lähe hallitama ja nende maitse paraneb, kui nad lahtises nõus katta mädarõikaliistudega.

Kui ahjuliha hakkab juba pealt kõrbema, aga seest on ikka veel toores, siis katke liha fooliumiga. Nii päästate kala kõrbemisest.

Kui tahate muna värskust kontrollida, pange see külma vette. Kui muna vajub põhja, on see värske, kui jäme ots tõuseb üles, siis mitte, ja kui muna tõuseb täitsa pinnale, on see vana. Viimane ei tähenda aga, et muna on riknenud. Vanemat muna on kergem vahustada kui värsket, samuti sobib see keetmiseks, sest vana muna koor tuleb paremini lahti. Vana muna puhul lööge see alati lahti eraldi tassi sisse, sest siis saab veel muna lõhna kontrollida.

Tehke vanast toidust uus. Vanadest leivaviiludest saab näiteks uut leiba küpsetada, köögiviljajääkidest saab pajarooga teha, piimasupist saab pannkooke teha, keedetud kartulitest saate kartulikotlette teha ja vanast saiast saab saiavormi teha. Kindlasti on nippe teisigi!