Lausa uskumatuna võib tunduda aga tõdemus, et idandites ja võrsetes leidub vitamiine, mida kuivades seemnetes on vähe või üldse mitte. Nii tekib idanemise ajal rasvas lahustuvaid vitamiine, nagu D ja E, karoteeni ehk A-vitamiini provitamiini ning taimedes väga harva ja enamasti inimesele raskesti omastataval kujul esinevat vitamiini B12. Tõsi on ka tõik, et nisuidandite C-vitamiini sisaldus on seemnega võrreldes kuni 6 korda suurem.

Kasvavad idandid pakuvad silmarõõmu, sümboliseerivad elujõudu ning lisavad usku saabuvasse kevadesse. Idandid on ka maitsvad ning enamikust esmaproovijatest saavad veendunud idusööjad. Eriti suupärased on mahedamaitselised lutsern ja munguba, mida krõmpsutavad meelsasti lapsedki. Kress-salati ja päevalille võrsed on tugevama, veidi vürtsika maitsega, sobides suurepäraselt võileivale, segasalatitesse, keedetud munade, toor- või kodujuustu lisandiks.

Seemneid võib idandada mitut moodi, meetodi valikul on aluseks idandamismaterjal. Ilma mullata idandamisel pruugitakse söögiks nii võrseid kui ka seemneid, mis eeldab seemne maitsvust ja ka ohutust. Suurem osa seemnekauplustes müüdavatest seemnetest pole mõeldud söömiseks ning võivad seetõttu olla töödeldud mürkkemikaalidega. Kahtluse korral külvake seemned tavalisel viisil mulda ning pruukige vaid kääridega mahalõigatud võrseid. Sama kehtib ka siis, kui seemnete maitse pole meele järele.

Idandamiseks kasvatatud köögiviljaseemneid ja teravilja saab osta tervisetoodetega kauplevatest poodidest ning suurte toidukaupluste tervise- või dieettoodete osakondadest. Kui elate maal, pöörduge otse seemnekasvatajate poole või kasvatage tarvisminevad seemned ise.

Eriti tervislikuks, toitaine- ning vitamiinirikkaks peavad teadlased umbes 20 cm kõrguseks kasvatatud nisuorast.

Idandamise meetodid

Niiskuse abil idandatakse suuri söödavaid seemneid: aed- ehk Türgi ube, mungube, läätsi, hernest, kikerhernest, päevalille ja kõrvitsat. Mullata sobib idandada ka keemiast puhast teravilja: nisu, maisi ja rukist ning heintaime lutserni (alfalfa).

Ettevaatust! Toiduks ei sobi idandatud tomatiseemned, mis võivad olla mürgised. Sama kehtib suure lapiku põldoa kohta, kusjuures kergelt mürgised pole mitte ainult idud, vaid kogu uba on toorelt mittesöödav.

Mullameetod. Mullas (või ka niiskel saepurul) kasvatamiseks sobib hästi vürtsika, veidi sinepit meenutava maitsega kress-salat. Seemned võite külvata plastist margariinikarpi laotatud paari sentimeetri paksusele niiskele mulla- või saepurukihile ja panna karp otsese päikese eest varjatud sooja kohta; vältima peaks liigset kuumust.

Kastke mulda regulaarselt ning pritsige tärganud võrseid tihti veega. Kevadel 10–12 päeva pärast, suvel veel nobedamini on karbis tihe mets 6–8 cm pikkuseid kahe idulehega võrseid, mis tuleks ühe-kahe päevaga ära tarbida. Korraga ei maksaks liiga palju külvata, sest pikaks venivad idud muutuvad mõruks ja puiseks. Pideva värske saagi tagavad väikesed, paaripäevaste vahedega täis külvatud plastkarbid.

Kress-salat tekitab söögiisu, soodustab vereloomet, maomahla ja sapi eritumist ning tänu suurele C-vitamiini sisaldusele leevendab kevadväsimust. Soodustab une paranemist, vererõhu alanemist ning korrastab seedimist. Sobib hästi võileivale, kartulisalatisse, makaronitoitudesse, aga ka kodujuustu või majoneesi maitsestamiseks. Võib kasutada lauaürdina, näiteks otse supi peale riputamiseks.

Klaaspurgimeetod. Selle meetodi puhul pruugitakse ainult neid seemneid, mis süüakse ära koos võrsetega. Idandamiseks pole vaja muud kui klaaspurki, kummirõngast ning tükk hõredat, vett ja õhku läbi laskvat riiet või marlit. Selle meetodi puhul on tähelepanu keskpunktis niiskuse andmine ning hallituse vältimine, milleks loputatakse seemneid regulaarselt. Alla kahe korra ööpäevas ei tohiks veeprotseduuri sagedus kunagi langeda, soodus oleks aga loputada sagedamini, 4–5 korda. Vesi olgu talvel toaleige, soojemal aastaajal sobib otse kraanist tulev joogivesi.

Paisumine. Seemned paisuvad üllatavalt palju. Üks supilusikatäis lutserniseemet võib 5–6 päevaga täita liitrise klaaspurgi ääreni. Oad-läätsed võrsuvad 2–4 päevaga, nende puhul tuleb arvestada vähemalt kümnekordse paisumisga.

Praktiline tegevus. Kuigi kogu protseduur tundub kirjapanduna pikk, võtavad kõik etapid tegelikkuses aega vaid mõne minuti. Tulemus tasub ennast ära igas mõttes. Väikese vaeva eest on kodus pidevalt olemas väärtuslik ja maitsev toidulisand, mille omahind on kaupluses müüdavast 2–3 korda madalam.

* Noppige seemnete hulgast välja prügi, eemaldage ka vigased seemned. Peske suure veega puhtaks; pange 12–18 tunniks rohke leige veega ligunema.

* Apteegilõhna eemaldamiseks peske ja loputage uut marlit põhjalikult, klaaspurk steriliseerige keevas vees või kuumas ahjus.

* Kallake leotusvesi ära. Pange seemned purki, katke see märjaks kastetud marliga ja kinnitage kummirõngaga. Asetage purk kummuli, purgisuu allapoole, teise anuma peale, et vesi niriseks purgist välja.

* Pange purk mõneks päevaks pimedasse köögikappi, sest idud arenevad kõige jõudsamalt just pimedas. Kapi külge kinnitatud kollane märkmepaber aitab veeprotseduure meeles pidada.

* Loputamine käib nii: kallake seemnete peale läbi marli poole purgi mahus vett ja liigutage purki ettevaatlikult, seejärel nõrutage kogu vesi jälle hoolikalt välja.

* Kui lutserni idude külge tekivad idulehed, tõstke purk päevavalgesse (kuid mitte otsese päikese kätte!), et lehed läheksid roheliseks. Ruumi sobivaim õhutemperatuur on 21–22°.

* Järgmisel päeval kallake purgi sisu suurele taldrikule; noppige välja ja visake ära mitteidanenud seemned. Loputage jääk sõelal ohtra veega üle ja laske nõrguda. Tarvitage kas kohe toiduks või pakkige plastkarpidesse ning säilitage 6–7 päeva külmas.

* Ubade idud laske kasvada umbes 2 cm pikkuseks, seejärel sorteerige, loputage ja nõrutage.

Mõned ideed serveerimiseks

  • Määrige leivale õhuke kiht võileivamargariini või määrdejuustu, tõstke peale kuhi idandeid.
  • Kausitäis idandeid niisama söömiseks on omal kohal nii hommikueine- kui ka õhtulaual, kuid rasvas lahustuvate vitamiinide omastamiseks peaks idanditele kindlasti tilgutama veidi toiduõli.
  • Veel parem lahendus on lihtne vinegrettkaste ehk õli-naturaaläädikakaste vahekorras 3 osa õli, 1 osa õunaäädikat, mille abil saab idanditest ülimaitsev salat.
  • Pruukige idusalatit kodujuustu ja muna juurde.
  • Proovige idandeid ka sojakastmemarinaadis; tarvitage neid kas salatina või munaroa lisandiks (vt. Hiina-hõnguline munaroog)
  • Vokiroogadesse lisage idud viimase komponendina
  • Väikeste seemnetega idandeid võite serveerimisel raputada suppide, pajaroogade ja kastmete pinnale või tõsta kuhjana hakklihakotlettidele.
  • Idandid sobivad peaaegu kõigisse sega-toorsalatitesse. Et õrnad idud ei puruneks, võiksite idandid raputada valmissegatud salati pinnale ning niristada alles siis kastmega üle.

    Idandi-paprikasupp

    1 karp idandatud mungube või läätsi
    1 punane paprika
    2 sl õli
    8 dl vett + 2 kanaleemekuubikut
    murulauku või suvisibulat

    Valmista kanaleem. Pane idandatud oad rohkesse vette, korja ära pinnale kerkinud praht. Tõsta sõelale nõrguma. Lõika paprika ribadeks. Kuumuta õli, lisa idandid ja paprikaribad ning kuumuta segades 10–15 sekundit. Kalla juurde kanaleem ning lase korraks keema tõusta. Lisa supile murulauk, soovi korral ka peenikesi vorsti- või singiribasid.

    Hiina-hõnguline munaroog

    1 sibul
    1 porgand
    1 väike suvikõrvits
    pool hiina kapsast
    praadimisõli
    peotäis lutserniidusid
    2 sl sojakastet
    1 küüslauguküüs
    2–3 dl keedetud riisi või nuudleid
    6 muna
    soola ja pipart

    Nirista idud väikeses kausis sojakastmega üle, lisa läbi pressi surutud küüslauguküüs. Sega hästi läbi ja jäta maitsestuma. Peenesta sibul, lõika porgand, suvikõrvits ja hiina kapsas ribadeks. Klopi munad lahti ja maitsesta. Kuumuta kõrgel kuumusel kiirelt segades sibul, porgand ja suvikõrvits, lisa riis või nuudlid, kapsaribad ja idud koos marinaadiga, kuumuta veel minut. Alanda siis kuumust ning kalla pannile munasegu.

    Hüüvita roog madalal kuumusel, tõsta panni sisu labidakesega põhjast üles. Serveeri kohe, kui kogu roog on hüübinud.