Sool — kas maitse asi?
Milline roog saab küll meie igapäevasel laual läbi ilma näpuotsatäie soolata?
XIV-XV sajandil oli sool hinnaline delikatess, mis maailmaturul konkureeris edukalt Venemaa lina ja karusnaha, Prantsuse veinide ja Inglise villaga. Soolaga maitsestatud toite leidus vaid rikaste laudadel. Soolane toit laual oli külluse märk.
Viimasel ajal leidub üha rohkem spetsialiste, kes astuvad välja soola kasutamise vastu meie igapäevases toidus.
Paljudele on sool muutunud omamoodi maitsenarkootikumiks. Soolane toit on saanud normiks, soolata road tunduvad söögiks kõlbmatud. Väikesed lapsed aga, kellel pole maitseaistingud veel rikutud, söövad hea meelega soolaga maitsestamata toitu — puu- ja köögiviljapüreesid ning magedat liha. Lastetoite ei tule enese maitse järgi valmistada. See ei pea sisaldama täiskasvanu jaoks harjumuspärast soola ja vürtside kogust. Peamine, et lapse toit oleks valmistatud kvaliteetsetest toiduainetest.
Soola üleküllus lapse toidus võib põhjustada häireid tema neerude töös ja endokriinsüsteemis, samuti soojusregulatsiooni süsteemis ning ka vee-soola vahetuses. Selletõttu jääb järeldus, mis tehtud arstide poolt juba kakssada aastat tagasi, et vürtsitatud, soolased, hapendatud ja teravamaitselised toidud on väikelapse jaoks mürk, kehtima ka tänapäeval.
Mitte grammigi liigset
Füsioloogilise vajaduse soola järgi kindlustab kuni aastasele lapsele rinnapiim. Kuid naatriumkloriidi kogus rinnapiima asendajates ületab sageli normi. Seetõttu võivad lapsel tekkida kunstliku toitmise puhul häired organismi töös, sealhulgas allergia.
6. elukuust kuni aastani saab lapse organism vajaliku koguse soolas sisalduvaid aineid oma igapäevasest menüüst — rinnapiimast või segudest, porgandist, loomalihast, mannast. Tema päevane keedusoola norm on kõigest 2-3 grammi.
Üle aastased lapsed vajavad kuni 5 grammi soola, seejuures peab arvestama soola olemasoluga valmistoodetes. Kala ning paljud köögiviljad sisaldavad küllaldast kogust soola.
Sool võib ka kasulik olla
Sool võib organismis kinni hoida vedelikku. Positiivne osa on sel omadusel vaid ühel juhul — organismi veetustumise puhul, mis võib kaasneda kõhulahtisuse või oksendamisega.
On selge, et soola kasutamisest on väga raske täielikult loobuda, seetõttu püüavad teadlased sünteesida naatriumkloriidi asendajaid, mille tarvitamine ei kutsuks esile ebasoovitavaid tagajärgi.
