Fromenti on ehe näide sellest, kuidas hobi võib muutuda elustiiliks ja tööks, sest kui 1996. aastal oli tema jaoks tegemist kõigest ühe hobiga, siis kolm aastat hiljem astus ta juba esimesi professionaalseid samme veinimaailmas. Tänaseks reisib ta mööda Põhja-Euroopat, kus tema tööks on just Zenato veinimaja veinide tutvustamine.

“Mulle meeldib, et veinid on nii erinevad — olemas on nii palju erinevaid nüansse ja valmistamise viise,” räägib ta. “Tegelikult on tegemist ju kõigest puuviljaga, aga see võib anda nii palju erinevaid lõhnu ja maitseid. Veinidega on samamoodi nagu kui kõrvutada hästi hapu õun ja küps mango — sinna vahepeale jääb nii palju.

Küsisime Formentilt mõned levinumad küsimused, mis veinidega kaasas käivad:

Kuidas valida poeletilt kümnete veinide vahelt välja see üks sobiv?

See on täiesti võimatu. Mul endal käib see ka periooditi, kuigi ma seda ise otseselt tähele ei pane. See, mis mulle meeldib, käib ringiratast nagu Universum ning eks see oleneb ka kliimast ja toidust, mida parasjagu söön. Näiteks praegu naudin rohkem punaseid veine, mis pole liiga keerulised, aga tekitavad sooja tunde. Suviti eelistan hoopis värskeid ja kergeid punaseid veine.

Veini valides tasuks esmalt mõelda instinktile. Kui ostad veini poest, keskendu millelegi, mida sa juba mäletad — olgu tegemist siis marja, veinimaja või hoopis riigiga. Kui täna ühele neist keskendud, proovi järgmisel korral midagi uut samast regioonist või riigist. Ära joo läbisegi erinevaid veine, vaid õpi järk-järgult maitseid tundma ja alles siis liigu järgmiste juurde.

Kui oluline on veini joomisel klaasi valik?

Fundamentaalne! Sa võid panna normaalse veini õigesse klaasi ja avastad intrigeerivaid lõhnu, mida halvast klaasist kunagi ei tunneks. Samamoodi võid võtta väga kalli veini ja valada seda valesse klaasi ja vein on lihtsalt tavapärane. Pudelist joomisest ma parem ei räägigi. See on täiesti vale, väljaarvatud juhul, kui tegemist on jääkülma õllega.

Maailmas on läbi viidud erinevaid uuringuid, mis väidavad, et naised joovad järjest rohkem veini. Miks see nii olla võiks?

Sest vein tekitab kindlustunnet. See loob mõnusa atmosfääri ning on osa kultuurist ja ajaloost. Lõuna-Euroopas on vein olnud alati nagu Eestis on leib. See on alati olemas olnud ja aina rohkemad kultuurid võtavad seda nüüd omaks. Vein on muutumas vähem luksuslikuks ja normaalsemaks nagu kunagi ammu Lõuna-Euroopas.

Kas hea vein võib muuta toidu paremaks?

Muidugi! Kui istud sõpradega laua taga ja seal on lisaks kõigele veel midagi positiivset, levitab see positiivsust kõikjale. Järsku võid avastada, et su ämm või keegi, kellega sul probleeme on olnud, tundub nüüd hoopis huvitavam. Veiniga muutub atmosfäär lõbusamaks.

Kuidas siis ikkagi on, kas punane vein on tervislikum kui valge?

Mu sõber kirjutas selle kohta samuti uurimustöö, kus ta väitis, et punases veinis leidub aineid, mis hoiavad sind tervemana. See on ära tõestatud. Loomulikult räägime me siinkohal väikestest kogustest, sest alkohol ei ole tervislik, vaid mineraalid, mida punasest veinist leiame. Seega, mitte terve pudel, aga klaasike päevas mõjub tõesti meile hästi.

„Tähelepanu. Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist”