„Ka pedagoogika liigub selles suunas, et järjest jääb vähemaks neid õpetajaid, kes õpetavad vaid üht eriala ja seda ainult ühe emakeelega noortele,“ leiab Narva kolledži keeled ja mitmekeelsus koolis eriala vilistlane Jana Kolga.

Narva kolledži bakalaureuseeriala kannab tulevikku vaatavalt nime keeled ja mitmekeelsus koolis. Õppekava seob kokku keeleõppe, mitmekultuurilisuse ja sissejuhatuse haridusellu. Ainsana Eestis saab õppekava raames teise erialana õppida keelekümblust, mida mujal Eestis erialana ei õpetata.

Oma teekonda eriala valikuni kirjeldab Jana järgnevalt: „Keeled üldiselt on mind väga paelunud ja minu eesmärk oli õppida inglise keelt. Kui nüüd meenutada, siis väiksena tahtsin ma õpetajaks saada. Arvatavasti on paljudel lastel selline soov, aga paljudel läheb see teises või kolmandas klassis üle, minul aga mitte. Sain juba eelnevalt aru, et õpetajaamet on see, mis mul hästi välja tuleks ja meeldiks ka. Seega otsisin võimalust, kuidas oma huvid kokku siduda.“

Ringiga tagasi ja täistuuridel edasi

„Minu bakalaureuseõpingud algasid viisteist aastat tagasi. Mäletan hästi, et loengud olid kooliga võrreldes ikka väga erinevad, elavamad ja interaktiivsemad,“ meenutab Jana oma esimesi kogemusi Narva kolledžis. „Tegin õpingutest pausi ja jõudsin kümme aastat hiljem ringiga tagasi ülikooli. Olin selleks ajaks saanud reisida, töötada ning oma valitud sihis taaskord veendunud. Siis tegin ühe jutiga bakalaureusekraadi ära ja liikusin kohe edasi magistriõpingutesse.“

Keeled ja mitmekeelsus koolis eriala valmistab ette magistriõpinguteks keeleõpetaja mitmekeelses koolis programmis. „Kui ma pärast pausi tagasi tulin, siis oli ülikool väga vastutulelik. Saime väga kiiresti selgeks rääkida, kuidas ja kust ma jätkata saan,“ kiidab Jana ülikooli toetavad õhkkonda.

Kui keeled ja mitmekeelsus koolis eriala üldained omandatakse eesti keeles, siis erialaainetes toimub õppetöö valitud erialast olenevalt kas inglise või vene keeles. Magistriõpingutes on ka enamus üldaineid inglise keeles. „Tänu sellele on meil väga palju lahedaid õppejõude ka välismaalt. Meie õppegrupid on väikesed ja tekkivad diskussioonid on selle tõttu konstruktiivsed. Saame elulisi näiteid tuua ja õppejõudude erineva tausta tõttu ka väga palju ideid, kuidas küsimusi lahendada või mida uut praktikas katsetada.“

Jana sõnul on praktikal õpingutes äärmiselt oluline roll. Bakalaureuseõpingutes on tudengitel vaatluspraktika, magistriõpingute lõpus saab ise kätt proovida. „Viimase puhul sa saadki tunda, kuidas sa hakkama saad, kui sind vette visatakse. Praktikavõimaluste leidmisega probleeme pole - sellega aitab praktika koordinaator. Tudengid saavad läbida. Tudengid leiavad koha seal, kus neile endale kõige mugavam käia on – kas siis kodu- või töökoha ligidal,“ sõnab Jana.

Narvas õppimise kindel pluss on mitmekülgne keskkond

Narva on kasvanud kultuuritõmbepunktiks, kus lisaks eesti ja vene keelele kuuleb ka muid keeli. Mitmekeelsusele pööratakse ka Narva kolledžis väga palju tähelepanu. „Olen ise pärit kakskeelsest perest ja leian, et mida mitmekesisem on keskkond ja kokkupuuted erinevate ringkondadega, seda avatum inimene ka on. See toetab ka õppimist ja õpetamist nii erinevate ainetes, koolides kui ka riikides,“ märgib Jana.

„Kui viisteist aastat tagasi Narvas õpingutega alustasin, siis Kohtla-Järvelt tulnuna tajusin väikest kultuurišokki. Nüüd veedan väga palju aega Narvas, sest siin toimub nii palju põnevat!“ Lisaks õpingutele peegeldub multikultuursus vastu ka Narva kultuurielus. Kõigest sellest on tudengid oodatud osa saama, mida Jana kõigile kaasõppuritele väga soovitab.

Keeled ja mitmekeelsus koolis õppekava kohta saab lähemalt lugeda Tartu Ülikooli Narva kolledži veebilehelt, keeleõpetaja mitmekeelses koolis magistriprogrammi kohta leiab lisainfot siit.

Sisseastumine on avatud 20. juunist 2. juulini SAIS keskkonnas.

Jaga
Kommentaarid