Minna või mitte? Loe, miks ülikoolis õppimine sulle väga kasulik võib olla

 (3)
Minna või mitte? Loe, miks ülikoolis õppimine sulle väga kasulik võib olla
Foto: Unsplash

Peale gümnaasiumi lõpetamist tundub paljudele loogiline samm oma kooliteed jätkata. Sageli suundutakse ülikooli. Samas ei pruugi see kõigi jaoks olla parim samm. Heidame põgusa pilgu ülikooli plussidele-miinustele.

Mida ülikoolist saad?

Saad õppida sind huvitavat eriala ja arendada end sellel alal mitmekülgselt. Samas saad valida ka kõrvaleriala, kui soovid, ja saada veel laialdasemad teadmised.

Mitmekülgsus. Kuna ülikoolis pakutakse palju igasuguseid õppeaineid, siis võid võtta ka kursuseid vastavalt oma hobidele. Näiteks Tartu ja Tallinna Ülikoolis on kursuste valik väga lai ja seetõttu on tohutult võimalusi õppida just nimelt seda, mis pakub sulle huvi. Loomulikud pead läbima ka kõik kohustuslikud kursused, aga selle kõrval saad arendada näiteks mõnda keeleoskust või laiendada silmaringi mõnes muus huvipakkkuvas vallas.

Iseseisvus. Ülikool annab hea ja mitmekülgse hariduse ning suutlikkuse kriitiliselt mõelda. Seda aga juhul, kui ise pingutad. Vahe põhikooli ja gümnaasiumiga on näiteks see, et ülikoolis on õppimine igaühe enda asi. Kuigi seda öeldakse ka gümnaasiumis, siis on üldhariduskoolis palju vähem rahvast, igaühte teatakse rohkem ja õpetajad kannavad hoolt, et kõigil oleks kõik tehtud. Ülikoolis kukud aga aine läbi, kui jätad asjad tegemata. Seetõttu õpetab ülikool suuresti ka iseseisvust ja arendab vastutustunnet.

Sõbrad. Kui oled aktiivne ja suhtlev, leiad ülikoolist uusi sõpru, kellel on sinuga sarnased huvid. Oletame, et huvitud bioloogiast. Gümnaasiumis leiad võib-olla paar klassikaaslast, kes on ka sellest sama palju huvitatud. Ülikoolis on sul aga terve kursus inimesi, kes on tulnud bioloogiat õppima. Ja suurem osa neist on sellest vaimustuses. Loomulikult on ka neid, kes vahetavad mõne aja pärast eriala.

Millal minna ülikooli?

Ülikooli on kõige parem õppima minna siis, kui oled kindel, et see eriala pakub huvi või et soovid kindlasti midagi edasi õppida. Keeruline ja ilmselt ka igav oleks istuda loengutes ja käia seminarides lihtsalt selleks, et saada paber.

Muretseda ei tasu. On loomulik, et huvid võivad aja jooksul muutuda. Võib-olla lähed õppima ühte eriala, aga saad peale mõnda kuud aru, et tegelikult tahaksid õppida hoopis midagi muud. Õnneks saad ülikoolis eriala tasuta vahetada ja asuda uuesti tasuta õppima, kui sa pole õppinud kauem kui pool nominaalaega. Näide: bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ja kui õpid 1,5 aastat või alla selle, siis saad uuesti tasuta õppima asuda.

Niisiis ei tasu erialavalikut tehes väga palju karta, sest see ei tähenda, et otsustad ühe klikiga ära, kuidas kogu su edasine elu kulgema hakkab. Samas on tähtis meeles pidada, et oluliselt edukamad on need üliõpilased, kes õpivad meelepärast eriala. Ainuüksi vanemate pärast midagi õppida ei tasu.

Erialad on erinevad. Ülikooli võiksid eelistada, kui sulle pakuvad huvi akadeemilised erialad. Pead arvestama sellega, et päris palju tuleb ise lugeda ja erinevatesse ainetesse tuleb põhjalikud süveneda. Samas on see igati innustav ja põnev, kui õpid eriala, millel soovid heaks saada ja mis pakub huvi.

Kuna erialad on küllaltki erinevad, siis tasub uurida erinevate erialade sisukirjeldusi ja õppekavasid. Need on kättesaadavad ülikoolide kodulehtedel. Niisiis ei tasu heituda sellest, et sõbra jaoks oli igav või sugulane, kes käis ülikoolis 20 aastat tagasi, ütles, et talle ei meeldinud. Kui huvi on, mine proovi ise järele.