Täisväärtusliku elu tagavad nii füüsilise kui ka vaimse tervise eest hoolitsemine. Käimasoleva meeste tervise kuu puhul tõmbab Peaasi.ee tähelepanu ka meest vaimsele tervisele, millest sageli mööda vaadatakse. Kuigi meestel diagnoositakse depressiooni 2-3 korda vähem kui naistel, siis viiest suitsiidist neli sooritavad mehed.
Peaasi.ee üks eestvedaja ja psühhiaater Ere Vasli toonitab, et oma vaimse tervise eest tuleb hoolt kanda. „Kui naised on rohkem harjunud oma raskustest rääkima ja üksteist toetama, siis mehed kipuvad olema oluliselt vähem avatud probleemide jagamise ja abi otsimise ees. Kuni püsib inimese mõtetes arvamus, et vaimse tervise raskused on erandlikud ja viitavad inimese n-ö nõrkusele, nii kaua on paljude jaoks abi otsimise ja selle vastuvõtmine äärmiselt keeruline.“
Toome välja 5 nõuannet, kuidas igaüks meist saab rohkem iseenda heaoluks ära teha:
1. Jaga oma raskusi ja mõtteid. Neil inimestel, kes tahavad kogu aeg iseendale ja teistele näida tugevatena, on palju raskem näha oma raskuseid ja neid ka teistele (sh spetsialistidele) tunnistada. Suhtlemine on kõigi inimeste jaoks üks põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksikud ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame. Loe, kuidas häid suhteid hoida. Tugevuse märgina võiks näha ka abi otsimist, alustada võib näiteks perearstist.
Meestel on vaimse tervise probleeme elu jooksul pisut harvem kui naistel, aga poistel esineb neid kaks korda rohkem kui tüdrukutel. Mehed ja isad oma avatud suhtumise ja valmidusega rääkida erinevatel teemadel näitavad eeskuju ka oma lastele. Selline lähenemine aitab muuta ühiskonnas levivat stereotüüpi, et tõelised mehed ei räägi tunnetest ega näita neid välja. Sama oluline kui rääkimine, mis kõigile omane ei pruugigi olla, on ühiselt veedetud aeg, koos olemine ja tegutsemine.
2. Enda arendamine ja oma oskuste rakendamine. Kirjuta üles, mida sulle meeldib teha, mida tehes tunned end hästi ja mida oskad. Mõnikord avaneb ka võimalus enda oskusi pakkuda vabatahtlikuna midagi korraldama. Tunne, et oled vajalik ja vajatud aitab üksilduse vastu võitlemisel ja loob ellu eesmärke, mille poole püüelda.
3. Alusta tervist kahjustavatest harjumustest loobumist päevase või nädalase väljakutsega. Meestel diagnoositakse sõltuvushäireid 2-3 korda rohkem kui naistel. Sõltuvuse tunnuseks on võimetus vastu seista impulsile, ajele või kiusatusele sooritada teatud tegevusi. Mitmetel juhtudel lükkab sõltuvuse küüsi just raskused ja oskamatus või julgus abi otsida. Seetõttu on oluline teadvustada endale põhjuseid, miks me mingeid aineid tarbime ja kas need ka päriselt meie probleeme lahendavad. Meelemürgid peidavad tõelisi probleeme ja ei aita nendest vabaneda. Murede puhul räägi pigem sõbra või spetsialistiga ning proovi loobu järk-järgult tervist kahjustavatest tegevustest.
4. Ole tervislik. Üks võimalusi, kuidas keha ja vaim kauem erksad püsivad, on tervisliku eluviisi järgimine. Oma tervisele peaksid tähelepanu pöörama eriti mehed, sest mehed elavad 9 aastat vähem kui naised. Trenn on hea võimalus teha midagi füüsilist, samuti võib nii leida ühiste huvialadega sõpru. Praegu leiab nii noortele, täiskasvanutele kui ka seenioritele erinevaid treeningvõimalusi alustades fitness klubidest, seltskonnatantsudest, joogatreeningute, pallimängude kuni iseseisvate pargis jooksmisteni. Lisaks regulaarsele treeningule on oluline ka toitumine. Jälgi, mida sa sööd ning proovi valmistoidu asemel ise rohkem kokata.
5. Ole eeskujuks oma sõpradele. Vaimse tervise häiretest me nii palju ei räägi, me ei oska ega taha tähele panna iseenda ja lähedaste raskuseid ning sageli ka ei julge abi otsida. Kahjuks vaimse tervise häired ise üle ei lähe — need võivad hoopis süveneda ning tuua kaasa üha rohkem kannatusi.
Märka enda perekonnas, sõprade ning töökaaslaste seas toimuvat. Kui kellelgi on oma elus muutus varasema või tavalisega võrreldes, raskused igapäevaelus või suhetega toimetulekul, siis võta aeg ning küsi tema enesetunde kohta. Anna talle ruumi, et mõelda ning vastata ja oluline on ta päriselt ära kuulata. Rääkimine ei pruugi samas kõigile kerge või omane ollagi, vahel on oluline lihtsalt koos olla ja anda mõista, et oled lähedase jaoks olemas.
Ära karda professionaalide abi otsida. „Oma raskustes ei pea olema üksi. Keeruliste olukordadega tegelemisel aitab juba lähedastega rääkimine. Ka Peaasi.ee vaimse tervise portaalist või spetsialistidelt saab alati nõu ning soovitusi, mida edasi teha,“ julgustab Peaasi.ee tegevjuht ja psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa märkama endas muutusi ning abi otsima.
Kui märkad, et sul või sinu kaaslasel või sõbral on püsivaid muremõtteid, milles kuidagi abi ei leia, siis siin on esimesed sammud paranemise suunal:
