"Mehed seostavad oma spermanäitajaid mehelikkusega. Kuigi ei ole leidnud kinnitust, et kui mehel pole spermatosoide, siis temal potents oleks nõrk. Siiski spermatosoidide arv, liikumine ja morfoloogia on seotud nii kaasasündinud geneetika kui ka tema elu jooksul tekkinud muutustega, mis on seotud haiguste, eluviisiga jne. Teatud haiguste puhul on potents ja sperma kvaliteet omavahel seotud, kuid enamus juhtudel siiski mitte.

Kui mees saab teada, et ta on viljatu, siis see on tema jaoks sama suur löök kui naisele. Paljudele see toob stressi, kuigi naised kasutavad lastetuse puhul sagedamini antidepressante kui mehed. Eriti raske on mehe jaoks see, kui ta peab valima spermadoonori. Kuid ka seda võetakse nagu paratamatust, kui spermatosoide pole või ei ole enam moraalset jõudu ega materiaalselt võimalust katsetada oma kehva spermaga last saada.

Tõenäoliselt viljatud mehed ei julge partnerit vahetada, sest uut suhet alustada on raske, teades, et tuleb jälle selgitada oma viljatusprobleeme. Samas on leidnud kergemini üksteist paarid, kus nii mehel kui ka naisel on viljakuse probleemid — võibolla on koos neid kergem lahendada. Kui ainult ühel partneril on viljatus, siis paratamatult vastutus ja süütunne näiteks ebaõnnestunud katse ees langeb temale.

Igal juhul on mõlema osapoole sugurakud võrdse tähtsusega lapse saamiseks ja probleemid on looduses umbes võrdselt jaotatud meeste ja naiste vahel. Seetõttu ei saa lastetuse puhul väita, et süüdi on iga kord naine! Kuigi tuleb tunnistada, et tähelepanu naise suhtes on suurem, sest just naine kannab ja sünnitab last. Ja kui n-ö kõhtu eest pole, järelikult naine on lastetu. Meestel ei paista see kunagi välja, sest iga kord ju võib kasutada lauset “ma ei tea täpselt, kui palju mul lapsi võib maailmas olla."

Loe ka: