Alles mõni aeg tagasi libastus mu enda tuttav koristaja poolt pestaval põrandal nii raskelt, et murdis jalaluu. Kuidas saaks libastumisi ja kukkumisi vältida? Annan siinkohal mõned nõuanded.

1. Vii läbi riskide hindamine:

a. võta aluseks asutuse asendiplaan, märgi sinna asukohad, kus liigutakse jalgsi

b. tuvasta ohuallikad (nt libe, katkine, tolmune põrand)

c. vii läbi riskide hindamine (tõenäosus x tagajärg = raskusaste)

d. koosta tegevusplaan riskide maandamiseks

2. Juuruta tehnilised meetmed:


a. loo jalakäijatele võimalikult ohutud liikumisteed (nt eralda jalakäijate ja tõstukite alad)

b. taga piisav valgustus nii hoones kui väljas

c. muuda töökeskkond libisemiskindlamaks (nt sissekäikude juurde vaip, kus töötaja saab oma jalanõud puhastada)

d. likvideeri kohad, kus põrandapind on lahti, katki või kulunud

e. muuda tööalad, kõnni- ja evakuatsiooniteed takistuste vabaks (nt asenda elektritööriistad akutööriistadega, et juhtmed ei oleks jalus)

f. muuda treppidel liikumine ohutuks (trepikäsipuud, astmed nähtavaks)

g. võta kasutusele jalanõud, mis on libisemiskindlad

3. Juuruta organisatoorsed meetmed:


a. korralda vajalikud hooldused ja koristamised (nt talvel liivatamine, hoiatusmärgid libe põrand vms)

b. tõsta töötajate teadlikkust riskidest, nendega toime tulekust ja vältimise võimalustest

c. muuda töötajate käitumine ohutumaks (nt muuda trepikäsipuust kinni hoidmine kohustuslikuks)

Siim Ansberg on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutuse parendamisele ettevõtetes. Tema eluala nõuab mitme sammu ettenägemist ja ohtude kaardistamist. Palusime tal rääkida peamistest ohtudest, mis tööde juures valitseb ning antud postitusele järgneb kolm artiklit, millest iga üks räägib probleemist ja ühtlasti pakub Siim Ansberg ka ideid lahendusteks.