Haigus, mis röövib meilt aastas sadu isasid, poegi ja vendi...
Rahvusvahelise Movember liikumise eesmärgiks on novembrikuu jooksul pöörata tähelepanu meeste tervisele. Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga tehakse seda ka Eestis, kus fookuses on eesnäärmevähk ja selle ennetamine.
Eesnäärmevähk on meeste haigestumise ja suremuse põhjusena pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal. Ameerika Ühendriikides üle 50 aastaste meeste seas isegi esimesel kohal. Risk haigestuda tõuseb mehe vanuse kasvades, seda eriti pärast 45-50 eluaastat.
Eestis haigestub eesnäärmevähki iga kuues mees ja enamik eesnäärmevähi juhtumitest Eestis avastatakse liiga hilja — aastas sureb eesnäärmevähki üle 200 eesti mehe!
Eesnäärmevähk on üldjuhul aeglaselt arenev ja ei anna alguses, kui haigus piirdub vaid eesnäärme koega, mingeid sümptomeid. Seetõttu tulekski riskigruppi kuulujatel teha perearsti juures või meestekliinikus eesnäärmevähi test. Esmaseks testiks on lihtne vereanalüüs (PSA test) ja 15minutiline arstilkäik võib olla oluliseim hetk mehe elus!
Siiski, mõned kaebused, mida tähele panna:
Kui eesnäärmes esineb samaaegselt ka teine, healoomuline kasvaja e eesnäärmeadenoom, võivad kaebusteks olla põie tühjendamise häired. Eesnäärmeadenoom suureneb mahult kiiremini kui vähk ja võib seetõttu suruda kinni kusiti.
Urineerimishäired (tihe kusel käimine, korraga vähese uriini eritumine, sage öine urineerimine, pingutamine kusemisel, valu) on ka paikselt kaugele arenenud kasvaja tunnusteks.
Uriinis võib olla ka verd ja tekkida kuseteede põletik.
Kaugelearenenud kasvaja puhul, kui on tekkinud luumetastaasid, on sageli kaebusteks luuvalu (nt nimmeristluu piirkonna seljavalu), harvemini alajäsemete nõrkus.
Mees, kas sina oled end juba testida lasknud?
