Hämmingus mees: naised, mis teil viga on? Miks te joote nagu vanamehed külapoe ees?

Käisin möödunud laupäeval üle pika aja väljas. Noh, nagu ikka — enne võtsime sõpradega kohalikus baaris paar õlut ja seejärel suundusime poppi ja noortepärasesse hipsterite kogunemiskohta. Peaks olema ju viisakas, eks? Kuna pole “osse” täis. Aga tõde on tegelikult see, et ole sa oss või hipster, eestlasena paned viinaga ikka üle.

Niimoodi pidingi pistma rinda järjekorras ette trügivate musta riietatud tibidega, kes mulle alguses selga ronisid, et võtta üks järjekordne rumm koolaga. Ja siis taarudes lava ette suunduda, kus saaks võimalusel mõne võõra mehega kabistada. Tean, millest räägin: kuna olen “üle keskmise välimusega”, üritas nii mõnigi mulle külge kleepuda. Suust tuli ainult alkoholilebra ja arusaamatut läminat. Samuti nägin seda, kuidas üks maani täis tütarlaps kukkus trepist alla, kuna ei märganud astet. Loomulikult ei suutnud ta end kohe püstigi ajada! Selleks oli vaja sõbranna abi.

Ma tundsin end vana ja väsinuna. Kella kahest ronisin massidest läbi, nähes silmanurgas neiut, kes üritas meeleheitlikult klubinurgas oksendada. Tee peal kohtasin aga vana tuttavat neiut, kes on minu mäletamist mööda alati purupurjus. Ka seekord pidin irooniliselt küsima: “Noh, oled jälle kangema peal?” Näis, et mul oli kahjuks õigus. Too ei osanud midagi kosta, kehitas vaid rõõmsalt õlgu ja tatsas edasi.

Ma ei tea, ehk olen ma tõesti vanaks jäänud — 32. eluaasta tiksus just täis ja ootan seetõttu naistest ehk midagi enamat kui uimast pilku ja kakerdavat sammu.