Kaart näppu ja loodusesse


Kaart näppu ja loodusesse
OK Võru

Kevad on käes ja paljud vaatavad otsivalt ringi uue harrastuse järele. Mis on spordiala, mille harrastamisel tunneb põnevust nii algaja kui ka tippsportlane, kus koormust saavad nii keha kui ka vaim, mis sobib kogu perele – lastest kuni vanavanemateni –, ja mis ei oleks ka väga kulukas? Sixten Sild, üks Eesti teenekamaid ja tuntumaid Eesti orienteerujaid, noogutab ja tõdeb, et need omadused iseloomustavad orienteerumist üsna täpselt.

„Definitsiooni järgi on orienteerumine spordiala, kus võistleja läbib võimalikult kiiresti maastikule paigutatud kontrollpunktid, kasutades ainult kaarti ja kompassi. Tegelikult on orienteerumine selle ala võlusid tundvatele inimestele elustiil. Kohtan orienteerumispäevakutel sageli täiskasvanuid, kes on alles hiljuti selle spordialaga tutvust teinud ja kasutavad nüüd innukalt iga võimalust kaardiga maastikul liikuda. Neil on endi sõnul kahju, et nad seda spordiala varem lähemalt ei tundnud.

Tõsise orienteerumishuvilise ajaarvamine ja elurütm käivad erinevate orienteerumisürituste järgi. Meie spordialal pakutakse peaaegu alati erinevaid vanuse- ja tugevusklasse lasteaialastest kõige vanemate veteranideni välja. Jättes kõrvale harrastajate ladviku – tipporienteerujad, kes on suutelised jooksma maastikul kiirusega, millesarnast ei suuda enamik lihtsurelikke ka siledal maanteel arendada, ning selle kiiruse pealt ka kaarti lugeda ja teevalikuid planeerida –, jääb ka kõigile teistele, isegi kõige rahulikumale kulgejale, alles rõõm maastikul liikumisest, iseseisvalt tehud teevalikutest ja väikestest võitudest. Rõõm iseenda ja rajameistri ning kui soovitakse, siis ka naabrimehe üle.”

Seotud lood:

Mis teeb selle eluviisi, orienteerumise, siis nii eriliseks?

Orienteerumine on kui põneva peamurdmisülesande lahendamine jooksu pealt. Kaardiga jooksmist on võrreldud ka meie peas oleva kõvaketta puhastamisega – ega orienteerumisrajal pole töömõtetele tõesti enam ruumi, sest kogu tähelepanu kulub oma liikumise planeerimisele ja plaanitu veatule elluviimisele.

Üks suur eelis orienteerumises on see, et võita võib ka füüsiliselt nõrgem, kuid kaarditehniliselt pädevam võistleja.

Tänapäevase ajavõtusüsteemiga saavad orienteerujad täpse ajalise ülevaate iga etapi ja kontrollpunkti läbimisest ning kindlasti tõstab ka ühe ideaalselt läbitud punktivahe võiduaeg algaja enesetunnet: sain hakkama! 
Iga võistlus on uus põnev ülesanne ja võimalus kõigile. Elektrooniline ajavõtt ning GPS-jälgimisseadmete kasutamine võimaldavad võistlusi jooksvalt jälgida, samuti hiljem taasesitada ja detailselt analüüsida. Tänu nimetatud tehnikale on orienteerumisest saanud ka väga põnev TV-spordiala. Selles on võimalik veenduda näiteks tänavu juuli alguses, kui Lõuna-Eestis toimuvate MM-võistluste otseülekandeid näitab ETV2.

Kuidas saab üks täiesti algaja orienteerumist harrastama hakata?

Kõige lihtsam on rääkida huvist mõnele oma tuttavale, kes on juba orienteeruja. Suure tõenäosusega kutsub see siis endaga kuhugi orienteerumispäevakule kaasa ja seal ...

Või kui sellist tuttavat pole, siis näiteks veebilehel www.päevakud.ee on koondatud info kõigi Eestis toimuvate orienteerumispäevakute kohta. Orienteerumispäevak on just selline üritus, kuhu on kõik oodatud, kohe päris algajatest alates. Päevakud toimuvad kogu Eestis ja enamasti tööpäeva õhtuti. Algajad saavad seal soovi korral alati kogenumatelt abi ja juhendamist.