KURB TÕSIASI: Meie tsiviliseeritud ühiskonnas vohab endiselt orjandus

 (63)
KURB TÕSIASI: Meie tsiviliseeritud ühiskonnas vohab endiselt orjandus
Paljud meie seast kannavad rasket orjaiket.Shutterstock

Kas meie moodsas ning demokraatlikus maailmas eksisteerivad tänasel päevalgi orjad ning vohab massiline orjapidamine? Muidugi ei mõtle me seejuures higiseid ja läbipiitsutatud mustanahalisi, kes nopivad ääretul põlluavarusel puuvillatutte. Ent kuidas defineerida moodsa aja orjandust?

Majanduslik ori on inimene, kes teeb tööd, mida ta ei armasta. Ja sedagi viletsatel tingimustel. Sest ka orja kõht vajab toitmist, lapsed koolitamist, orja naine aga ihkab trendikat seelikut.

Tänapäeva ühiskonna majandusliku orja tunnused:

Kaasaegne ori on sunnitud töötama peatumatult kuni surmani. Kuna tema kuupalgast jätkub ühe kuu üüri, ühe kuu toidu, ühe kuu transpordi ja teiste hädavajalike kulude katmiseks, on ta sunnitud töötama raugematu hooga, kuna järgmise kuu maksud koputavad juba täna uksele.

Ka pension kui külluslik väljateenitud puhkus on vähemalt meie ühiskonnas illusioon, sest ori-pensionäri pinss kulub toidu, ravimite ja elementaarsete igapäevakulude katmiseks. Üle jääb parimal juhul pisku. Ja sellegi koorivad sujuvalt ära vanuri lapsed ning lapselapsed, kes oma isikliku orjapõlve oravarattas tallavad.

Teiseks majandusorja tunnuseks on tema vastuvõtlikkus uute “elutähtsate” tarbeesemete reklaamidele, mida tal tegelikult vaja ei lähe. Ahvatlustega ümbritsetud orja pimestab ja kurdistab pidev infovoog järjest uuematest, moodsamatest ning parematest kaupadest, mille soetamiseks peab ta üha rohkem rabama.

Seotud lood:

Orja jaoks asetavad suured poeketid ahvatlevale kohale superpakkumisi selliste kaupadega, mis lausa vägisi talle ostukorvi ronivad.

Just tema jaoks on loodud seksikad telereklaamid, mis moosivad kaela eluks täiesti ebavajalikku nänni. Ja seda loomulikult kui vägagi tarvilikku toodet, ilma milleta ori enam hakkama ei saa. Või mille ta peab ostma, kui tahab naabrist (loe: samasugusest orjast) parem olla. Või peab ta ostma sama eseme uuesti, kuna nüüd on leiutatud uus supertehnoloogia, mille tõttu ei kõlba äsja ostetud vana mudel enam kuhugi.

Nõiaring töötab nagu õlitatult: orjale söödetakse ette uusi ahvatlusi täpselt niipalju, et ta kulutaks ära kogu oma teenitud raha ning jääks sobival määral võlgugi. Süsteem toimib.

Kolmandaks moodsa majandusorja tunnuseks on tema siplemine igavestes pisilaenude ning järelmaksude püünisvõrkudes.

Parim viis orja järjest suurema koormusega töötama motiveerida, on ta kohustustega siduda. Näiteks võlakohustustega. Ori rassib ja rabeleb palehigis, ta on kuulekas ja hirmul, sest töökoha kaotades võib ta sattuda veelgi suurematesse probleemidesse.

Selleks, et luua orja jaoks illusioon võimalikest kiirlahendustest, on loodud tagatiseta kiirlaenude süsteem, mis võimaldab laenu võtta eelneva laenu kustutamiseks. See tekitab aga võlapüramiidi, mis lõpeb kas orja südamerabandusega või halvimal juhul nöörijupi ja armatuurikonksuga. Kahjuks pole sellised juhtumid meie pisikeses Eestis tundmatud.

Neljandaks, samuti moodsa orja tunnusjooneks on “ratsa rikkaks”-illusioonide kasutamine ning hetkelise petuõnne nautimine.

Kui ori tunneb, et ta ei suuda vajalikul määral raha sisse toomiseks piisavalt töötada, muutub ta apaatseks, järelikult ebaefektiivseks. Selle vältimiseks on orjadele loodud kõikvõimalikud meeleturgutajad nagu üleriigiliselt leviv alkoholi- ja tubakamüük, ajuvabad märulifilmid või tümaka- ja õllefestivalid, mis panevad orja korraks end õnnelikuna tundma. Loomulikult on see totter illusioon ja järgmise päeva reaalsusse naasmise pohmell on orja jaoks valus. Kuid hetkelise rõõmuaistingu nimel on ta valmis seda pohmelli taluma ning ära andma oma viimased veeringud. Jällegi punktivõit, kuid kahjuks mitte orja kasuks.

On ka teine, veelgi saatanlikum viis süstida orjadesse võltslootust, samal ajal neid sujuvalt vabastades veeringutest, mida nad on süsteemi kiuste jõudnud tallele panna.

Õnnemängud, lotod, totalisaatorid, bingo, mänguaparaadid – see nimekiri võiks jätkuda ja jätkuda. Õnneloosipileti võib osta toidupoodidest või kioskist, isegi ukse taga helistab kella härda olemisega mutike, kes pakub mingit õnneloosi, mille kasum läheks selle või teise hädasolija aitamiseks. Televisioon pasundab iga päev sadadest tuhandetest, isegi miljonitest, mida ori võib võita, kui ostab tühise kümneka eest paberi ja täidab mõned numbritühimikud. Käkitegu, mõtleb ori, sellega ma saan hakkama!

Loe veel

Nii ostavad, märgivad, kraabivad – ja katkuvad lõpuks juukseid kümned ja kümned tuhanded orjad. Iga jumala päev. Siin pisikeses Eestis.

Ja ori on õnnelik, kui rahamasin sülitab talle tagasi paar münti või lotopaber annab talle võidusummaks paarkümmend eurot. Aga kui palju ta on selle mõneeurose võidu nimel investeerinud? Ori selle peale ei mõtle, sest tema mõistuse on tumestanud äsja telekast kuuldud uudis, et kuskil oli keegi üksikema sama lotoga just 200 000 eurot võitnud.

"No on alles õnneseen," siunab ori vaikselt, lööb salaja katki lapse hoiupõrsa ning loovib vaikselt nagu vari, higine pihk münte täis, uut piletit ostma.

Viiendaks moodsa orja tunnuseks on tema rahulolu valitseva olukorraga. Võib arvata, et ori on valitseva süsteemi vastu tige ja teeb kõik, et olukorda muuta. Üldiselt see siiski nii ei ole.

Orja ja süsteemi vahel on tekkinud omalaadne Stockholmi sündroom: ori on harjunud armastama süsteemi, mis teda tegelikult orjastab.

Miks? Sest ori on rahul, sest ei pea ise mõtlema ega otsustama. Ta elul on raamid ja etteantud sihtmärk. Ori on kui lind, kes küll puuris istudes igatseb vabadusse, kuid puuriukse avanedes teeb looduses pisikese tiiru ning naaseb seejärel puuri tagasi. Jah, puur tähendab vangistust, kuid teisalt on seal turvaline ning toit on alati noka ees. Vabaduse hinnaks oleks tüütu kohustus ise enda eest hoolitseda.

Ja sageli valibki moodne ori vabaduse asemel mugavustsooni. Sest loogiliselt võttes on mugavustsoonis ju mugavam.

Puuris olles on ori õnnelik, sest talle on öeldud, et hambaid tuleb pesta kõige moodsama hambaharjaga, mille vars käändub 385-kraadise nurga all ning mille harjased puhastavad tema hambaid neli protsenti tõhusamalt kui sama hambaharja vanem mudel. Ja maksab see hari näkase kümneka. Võimalus osta järelmaksuga!

Kuuendaks moodsa orja tunnuseks on tema sõltumine inflatsioonist. Ori rabeleb, palju jaksab, aga hinnad jalutavad ikkagi tasapisi eest. Liisingu intressimäär pole samuti betooni valatud ja ühel hetkel ütlevad targad majandusmehed, et olukord on kehv ning intressimäär tõuseb. Ori aga paneb sisse uue turbokäigu. Inflatsioon on tagasihoidlik, kannatlik ja seaduslik pisivaras, kes on istutatud orja rahakotti selleks, et ori mitte kunagi nõiaringist välja ei rabeleks.