Mul oli valida, kas jääda suhtesse, milles ma õnnelik polnud, või see lõpetada. Otsus ei tulnud kergelt, kuid ühel hetkel olin ma sealt läinud ja kohtusime vaid siis, kui ma laste järel käisin. Nemad oleksid olnud ka ainuke põhjus, miks seda õnnetut kooselu pikendada, kuid mõeldes mitte ainult enda, vaid ka nende vaimse tervise peale, oli kõigile parem, kui ma oma eksiga võimalikult vähe aega koos veedaks.

Selline elukorraldus tundus pinged maha võtvat ja kuigi me ei elanud koos, olin ma vägagi osaline meie laste elus ja minu tugi polnud vaid materiaalne, vaid me kohtusime regulaarselt.

Kaks kuud tagasi võttis mu elu uued pöörded ja mõnda aega susisenud suhe uue naisega, arenes meie kooseluks. Ta kolis sisse ja sellest hetkest alates on mu eks käitunud täiesti pööraselt. Ta isegi ei varja, et talle ei sobi, et ma uue naisega koos olen ja et armukadedus ei lase tal minusse enam normaalselt suhtuda.

Ta nähvab, kui ma helistan, et lapsi näha ja viimased kaks kuud olen ma neid näinud väga kaootiliselt. Kui ma lähen lastele järgi, siis on ta nendega kodust ära läinud ja telefoni vastu ei võta, või helistab ette, et ma isegi ei tuleks järgi, sest kõik lapsed on haiged, mis nagu hiljem selgub, on olnud vale. Ma olen oma lapsi näinud ainult siis, kui ma olen intensiivselt peale käinud ja ma tunnen, kuidas see on minu viha kasvatanud ning ma tunnen alati kõhedust, kui ma lapse ta juurde viin, sest ma ei tea, millal ma teda uuesti näha saan.

Ma olin leppinud, et meil pole endise naisega millestki enam rääkida, sest ainus põhjus, miks ta mulle helistas, oli selleks, et öelda midagi, mis ma valesti teinud olen. Paar päeva tagasi sain talt aga kõne ja ta uuris rõõmsa ning sooja häälega, et äkki ma oleksin nõus lapsed enda deklaratsiooni lisama, sest mul palk suurem ja seega ka tagastus oleks palju suurem ning et selliselt võidaksid kõik...

Üks hetk takistab ta mul lastele isaks olemist ja teisel hetkel ta helistab mulle ning rõhutab mulle, et ma olen ju lõppude lõpuks ikkagi nende isa ja peaks sellena käituma. Ma tean, et selline normaalne käitumine kestab ainult hetkeni, kui ma deklaratsiooni ära esitan ja siis olen ma ikka silmitsi tema armukadedusega ning ka rahast ilma. Ma nüüd ei teagi, mida teha...

Urmo, 42