Märka meest: mis takistab Eesti mehel sporti tegemast?
Regulaarselt tuleb meedias jutuks Eesti meeste kehv tervis, mis on tihti tingitud vähesest aktiivsest liikumisest. Mis võivad olla erinevad põhjused, miks keskmine Eesti mees spordi unustab? Kuidas leida motivatsioon?
Üldhariduskoolides on kehaline kasvatus õppekava osa ning sportimine on kohustuslik, naudid sa seda või mitte. Kehaline kasvatus annab ülevaate levinumatest spordialadest, millest huviline leiab sobiva ning kui aine tundidest jääb veel väheks on võimalus täiendavateks treeninguteks kooliväliselt. Võimalusi on palju, kuid üha enam muutuvad spordiringid tasuliseks ning osalemisvõimalus sõltub vanemate rahakotist. Arvan, et kohalikud omavalitsused peaksid toetama populaarsemate spordialasid, et kasvatada noores regulaarset sportimisharjumust.
Pärast tööikka jõudmist on vaba aeg oluliselt piiratum ning sportimine eeldab tugevamat tahtejõudu. Siin mängib suurt rolli ka tekkiv ajapuudus, mis on tavaliselt üheks suurimaks takistuseks motivatsiooni leidmisel. Spordiklubid, mis võimaldavad teadlikku treenimist ühes treeneri või kindla treeningprogrammi alusel on tasulised. Tasu soodustab ja motiveerib aktiivset osavõttu, kui maksan raha, pean ka kohal käima. Spordiklubide eeliseks on see, et sportimist ei piira ilm ning sportimist soodustab ühistreening. Ühissport on see, mis paljusid motiveerib, miks muidu iga-aastased massimaratonid väga rahvarohked. Võistlusmomendi võib luua ka sõpradega, kasutades sotsiaalmeedia võimalusi (Nt. Endomondo). Üheskoos on lihtsam, seega innusta oma sõpru ning leia kaaslane, kellega koos alustad regulaarset sportimist. Tee seda keskkonnas, mida kõige rohkem naudid — vaba loodus või treeningsaal.
Füüsiliselt rasket tööd tegevatel meestel on „lihtsam”, lisakoormust ei ole organismile vaja, küll aga tuleb hoolikamalt jälgida oma toidulauda. „Kontorirotid” vajavad füüsilist lisakoormust ning see aeg tuleb leida töövälisest ajast. Vaba aega on inimestel erinevalt, siiski tuleks arvestada nii, et selle aja sisse jääks ka regulaarne füüsiline treening. Kui tööl on pesemisvõimalused ühenda tööle tulek sportimisega. See eeldab logistilist planeeritust, kuid see annab tööpäevaks hea enesetunde. Igapäevaste väikese ostude järgi poodi, ära mine autoga. Vaba aega sisusta ka niisama vabas õhus liikumiseks.
Kui noores eas on aega vähe, siis pereelus on aja leidmine veel keerukam. Oluline on ühendada vajalik kasulikuga ning leida aega ka füüsiliselt aktiivseteks tegevusteks.
Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog Vaiko Mäe ja Sisekaitseakadeemia
turundus- kommunikatsiooniosakonna vanemspetsialist Veiko Ristissaar
Vaata Märka Meest projekti kohta lisaks Facebookist!
