Kuna ma enda välimust natuke põen, siis hakkasin mõtlema, et kui tähtis täpselt see väline ilu siis on. Mul endal on hõredad juuksed, lähen juba tasapisi kiilaks. “Õhukumm” vöö ümber hakkab vaikselt paistma, kerge ülekaal on ja väike õllekõht on tekkinud. Ma ei kujuta ette, kuidas sellest lahti saab, sest ma ei viitsi sporti regulaarselt teha. Pole sellist mõnusat ala omale leidnud. Vahest käin kolleegidega kossu ja jalkat mängimas. Pärast on õllelauas muidugi hea tunne istuda, et oleks nagu midagi enne teinud ja saavutanud. Ülekaal ilmselt sellepärast maha ei lähe, et mingit dieeti ma elu sees ei suuda pidada, selle võib kohe ära unustada. Õllest ka ära ei ütle. Käisin korra ema vingumise peale arsti juures, niisama. Arst ütles, et kui ma ennast kokku ei võta, siis mu 55ndat juubelit peetakse juba sünniaastapäevana, ilma minuta. Alguses natuke ehmatas, aga mina ei usu selliseid ettekuulutusi, paljud ju õgivad nagu sead, libistavad õlut ja viskavad viina sinna vahele ja midagi ei juhtu…

Olen mõelnud, et naistel on selle asjaga vist veel hullem. Kui oled ikka kole naine, siis keegi sellist kaine peaga ei taha. Meestel on asi lihtsam — kui naist tahad, laenad sõbralt parema auto ja paar sajaeurost, paned peoriided selga, viid daami baari, ja juba ta planeerib, millise kooli katsetele meie tulevased lapsed viia, või midagi niisugust.

Aga mida peavad tegema koledad naised? Tänapäevane kosmeetika ja ilukirurgia muidugi aitavad mahajääjaid tublisti, aga selleks on palju pappi vaja ja kõike ikka ei annagi sirgeks lõigata.

Samas ma vahel vaatan ja imestan, et igasugu imelikel naistel on mehejorsid kõrval. Millised need mehed on, sel teemal ma jauraks mõni teine kord. Kui tänaval ringi vaatan, siis jab silma, et meil on naised ikka täitsa tipp-topp, vähemalt minu maitse jaoks. Aga ma käisin ükskord Jamaical reisil, tule taevas appi, millised ahtrid! Samas seal kohalikele meestele just sellised meeldivadki, meie pliiatsipepud ajaks neile hirmu peale, vaata ette, et katki ei tee.

Sattusin ühe huvitava interneti tutvumislehe peale (twine.me), mis proovib inimesi paari panna ilma pildita profiilidega — alles siis näed teise pilti, kui muud asjad klapivad. Ma tahaks ikka kohe naist näha. Muidu mine tea, millise emase ma kotis ostan — koleda ja hambutu? Selliseid ma jõuaks isegi oma palgast mitukümmend üleval pidada, kui huvi oleks. Ma tahan ikka rõõmsameelset, ilusa välimusega ja hoolitsetud naist. Mingeid suuremaid nõudmisi mul tegelikult ei olegi.  Nooremana mul oli ikka huvi, et mida suuremad tissid, seda parem, aga vanemana olen aru saanud, et suurt vahet polegi, peaasi, et liiga väikesed ei oleks. Ja jalad ei tohi ka jämedad olla ega karvased ja piht peab peenikene olema. Ja pikad juuksed on ilusamad kui lühikesed.

Mulle meeldivad hoopis sellised tutvumislehed, kus saab koledate naiste pildid kohe välja sõeluda. Mis siis, et teenuse eest peab veidi peale maksma, see tasub end ära, siis ei raiska koledate peale aega. Kuigi ilma piltideta leht reklaamib end, et neil on “kvaliteet tähtsam kui kogus”, siis minu meelest hoopis just see leht, kus koledad saab kohe välja praakida, tagab kvaliteedi.

Ilma piltideta tutvumislehel olevat suur probleem, et iga 16 naise kohta leidub ainult üks mees, kes sinna oma profiili üles paneb, sest kõik mehed tahavad kohe naise välimust näha. Selle järele tundub, et naistel on palju suurem vesi ahjus. Kohe nii kibe häda on, et isegi välimus ei huvita. Loogiline ka, naised otsivad ju eelkõige rikast meest. Niisama ilma pildita suheldes saab ju ka kenasti välja pinnida palju mehel pappi on. Ja kui pappi jagub, siis polegi see õllekõht enam nii oluline. Eks higihais, norskamine ja muud hääled on juba hilisem probleem, millega edasises elus leppida, kui ainult raha pärast mehele sai mindud. On raha — tuleb ka armastus.

Netis surfates jõudsin järeldusele, mis mind rahustas — minul on lootust häid naisi saada, sest mul on palgatõus kohe tulemas. Naised aga hoolitsegu enda eest kõvasti, kui heal järjel mehi saada tahavad. Eks sisemist ilu jõuab pärast juba ilusas keskkonnas edasi arendada.